Pandisüsteem toimib nii, et kui tarbija ostab poest toote, siis maksab ta toote hinnale lisaks pakendi eest panti. Panti pandud raha saab tarbija tagasi siis, kui ta pakendi taaratagastuspunkti taaskasutusse toob. Raha saab tagasi ainult pandimärgiga pakendite eest, sest teiste pakendite puhul tarbija raha panti pannud ei ole. 

Pandisüsteem võib tunduda tarbijale oma olemuselt lihtne, ent tegelikult on süsteemi toimimine keerukas protsess.

Pakendid peavad tagastamiseks olema tootja poolt pandiregistris registreeritud ning arvestada tuleb sellega, et automaat võtab vastu vaid selliseid pakendeid, mis vastavad suuruse, kuju, triipkoodi niiskuskindluse ja loetavuse poolest nõuetele.

Automaadi suue peab olema teatud mõõtmetes, et sellest ei mahuks masinaga manipuleerima ega sinna muud ebavajalikku asetama. Sellest tulenevalt kogub Eesti Pandipakend kauplustele kuuluvate taaratagastuspunktide kaudu kokku pandimärgiga joogipakendid, mille maht on kuni kolm liitrit. Suuremad pudelid nagu näiteks PET-materjalist  vee- ja siirupikanistrid taaraautomaadi suudmest sisse ei mahu.

Täna veel kange alkoholi pudeleid automaati tagastada ei saa

Eestis kehtib pakendiseaduse järgi tagatisraha süsteem õlle, vähese etanooli sisaldusega (kuni 6 mahuprotsenti) alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi plastist, klaasist ja metallist pakendile. Kange alkoholi ehk kõikide üle 6 protsendilise alkoholisisaldusega jookide pudelid seaduse silmis pandi alla ei kuulu.

Seetõttu võib poes sageli näha kahte pealtnäha samasugust pudelit, millest üks on pandimärgiga alkoholivaba vein, aga alkoholi sisaldaval veinil pandimärki pole. Alkoholivaba vein liigitub karastusjoogina pandisüsteemi, kuid alkoholiga vein ületab 6-protsendilise alkoholisisalduse piiri ning jääb seetõttu süsteemist välja.

Kange alkoholi pudelid vabatahtlikkuse alusel pandisüsteemi

Keskkonnaministeerium on ette valmistamas seadusemuudatust, mis annaks pakendiettevõtjatele võimaluse vabatahtlikkuse alusel lisada pandisüsteemi ka kange alkohoolse joogi, piimajoogi või siirupi pakendi, mis seni toodetena Eestis pandisüsteemi kuulunud ei ole.

Seadusemuudatus ei tähenda, et automaati saab edaspidi tuua kõik kange alkoholi pudelid, sest laiendatav süsteem saab toimima vabatahtlikkuse alusel. Kui alkoholitootja pandisüsteemiga liitumiseks soovi ei avalda, siis selle tootja pakendeid taaraautomaati tagastada ei saa. 

Taaraautomaatide süsteemi kaudu kogutavad pakendid on küllaltki standardiseeritud ehk teatud sarnase kuju ja mõõtmetega. See tähendab, et teinekord väga erilise kujuga kange alkoholi pudeli (näiteks skulptuuri kujuline, kolmnurkne, väänduva kaelaga vms) keerutamine vöötkoodi lugemiseks ja pakendi vastuvõtmiseks võib osutuda automaadile keeruliseks.

Kõigepealt peab aga jõustuma seadusemuudatus ning seda, millised tooted lõpuks pandisüsteemi kaudu taaskasutusse jõuavad, näitab aeg.

Toidupakendite liitmine joogipakendite pandisüsteemiga ei oleks mõistlik

Pakendiseadusest tulenevalt on pandi all joogipakendid, aga mitte näiteks toiduainete klaaspurgid, salatikarbid või muud pakendid. Toidupakendite kogumiseks on loodud tootja vastutuse põhimõttel konteinerkogumissüsteem, mille eest ei vastuta Eesti Pandipakend, vaid teised taaskasutusorganisatsioonid. 

Toidupurkide vastuvõtmine suurendaks tagastuspunktides täiendavaid hügieeniriske, eriti arvestades asjaolu, et mitmed taaraautomaadid paiknevad kaupluste sees. Kui joogipakendid on suhteliselt puhtad, siis toidupakendid vajavaksid kindlasti loputamist ja toidujääkidest puhastamist, mida teinekord teha ei viitsita.

Seega kuuluvad kuuluvad pandisüsteemi vaid jookide pakendid, sest jooke tarbitakse suurema tõenäosusega randades, looduses ja vabaõhuüritustel ning seetõttu on joogipudelitel suurem risk jääda looduskeskkonda või mõnesse olmeprügikasti kasutult vedelma. Pakendile lisatud tagatisraha paneb tarbijaid mõtlema, et pakendi taaskasutusse suunamata jätmisel raisatakse ressursse ja loobutakse ka oma panti pandud rahast. 

Samas võib eeldada, et purgisuppi ega kanget alkoholi kodust väljas nii palju ei tarbita, mis tähendab, et need pakendid liiguvad enamasti korterite ja eramajade piirkondades paiknevatesse avalikesse pakendikonteineritesse või kollasesse pakendikotti. 

Pandisüsteemi välised pakendid saab sellegipoolest taaskasutusse suunata

Tänapäeval on meile kõigile suureks väljakutseks see, kuidas tekkivate jäätmete hulgaga keskkonna säästmise nimel toime tulla. Pandisüsteemi välised joogi- ja toidupakendid saab taaskasutusse suunata, viies need korter- ja eramajade piirkondades paiknevatesse pakendikonteineritesse või kasutades selleks tasuta kollase pakendikoti teenust.

Selle teadmise tuules kutsume tarbijaid üles prügi sorteerima ning tagastama ka pandisüsteemi väliseid pakendeid, et need teiste taaskasutusorganisatsioonide kaudu taas ringlusesse jõuaksid.

Endale lähima pakendikonteineri, jäätmejaama või kaupluse taaratagastuspunkti leiad portaalis www.kuhuviia.ee.