Just sellise küsimuse esitas meile hiljuti üks tudeng, kellel koos kursusekaaslastega see loengus teemaks tõusis. Talle näis igati loogiline, et tagatisraha tõstmine on Eesti Pandipakendi tulevikuplaanidesse sisse kirjutatud. 

Pandipakendite tagastamine ei ole langustrendis

Joogipakendite tagatisraha suurendamiseks saab pandisüsteemis olla vaid üks põhjus — kui pakendite tagastamine on pikemat aega olnud langustrendis ja tagatisrahaga koormatud plast- ja klaaspudelite või plekkpurkide tagastamine on vähenenud kriitilisele tasemele. Kuna pakendite tagastus on viimastel aastatel olnud stabiilses kasvus, siis ei ole põhjust pandiraha tõstmisele mõelda. 

Eesti Pandipakend peab keskkonnaministeeriumi eeskirjade järgi täitma pakendiaktsiisi seadusest tulenevad sihtmäärad ehk koguma turul olevatest plastpakenditest kokku vähemalt 85 protsenti, metallpakenditest 50 protsenti ja klaaspakenditest 85 protsenti. 

Pandiraha suurus peab olema mõistlik 

Pandisüsteemi abil on Eestis 15 aastaga saavutatud tulemus, kus kümnest siin müüdud pandimärgiga pudelist või plekkpurgist jõuab ümbertöötlemisse koguni üheksa.

Lisaks 10sendisele pandirahale toetab kõrgete taaskasutusmäärade saavutamist ka keskkonnahariduslik teavitustöö, mida on Eesti Pandipakend erinevate projektide kaudu süsteemselt korraldanud juba 2012. aastast saati. Praegu kõikidele pandipakenditele kehtestatud 10sendine pandiraha on igati mõistlik ja lähiajal see summa ei muutu.

Joogipakendi tagatisraha ei ole mitte hinnakomponent, vaid keskkonnameede. Tagatisraha peab motiveerima inimest pakendeid tagastama, aga ei tohi olla liiga kõrge, et toote letihind koos makstava pandirahaga ostja jaoks liiga palju tõuseks. Pakendi tagatisraha peab olema mõistlikus tasakaalus ostetava joogi hinnaga.

Mida parem elatustase, seda suurem pandiraha

Eesti pandisüsteemi kaudu jõuab tagasi ringlusesse pea 90 protsenti pandipakenditest ja selle näitaja poolest võime end arvata Põhjamaade hulka, sest meie tulemus on võrreldav Soome, Rootsi, Norra ja Taani pandisüsteemidega.

Ometi ei küüni meie pandiraha nende riikide tasemeni, sest meie elatustase ja toodete hinnad ei ole Skandinaavia maadega võrreldavad. Näiteks on Soomes pandiraha vahemik 10 kuni 40 eurosenti, Eesti turult leiab aga pandipakendis jooke, mille hind jääb isegi alla 40 sendi ehk sellise tagatisraha kasutamine ei ole meie turu hindadega kuidagi kooskõlas. 

Tarbija taara tagastamisega midagi ei teeni

Sageli uurivad tarbijad pandiraha tõstmise kohta lootuses taara eest rohkem raha tagasi saada, unustades, et tegelikult tagastamisega lisaraha ei teeni. Pandisüsteem toimib nii, et toodet ostes paneb tarbija iseenda raha pakendi eest panti ja saab sama panti pandud summa tagasi siis, kui pakendid tagastuspunkti viib.

Nii jääb tarbija pakendeid tagastades oma kulude ja tuludega täpselt nulli. Kui tarbija pakendeid taaskasutusse ei suuna, jääb ta rahast ilma ja kulude ja tulude poolest kahjumisse.