Pandipakendi blogi

Müüdimurdjate eri: kas sorteerimine on jäätmevedajate petuskeem, mis sunnib tarbijat nende eest ise tööd tegema?

Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pesti

Selle suve viimases ärarääma episoodis rääkisime juttu Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pestiga, kes aitas kummutada kõige populaarsemaid jäätmete käitlemisega seotud müüte ning selgitas, miks on rohepööre Eesti majandusele ainuõige samm.

Jäätmed ehk materjal

Meie suhtumine jäätmetesse ja nende sorteerimisse on muutumas: tegemist ei ole pelgalt prügiga, vaid materjaliga, mida saab korduvalt uuesti kasutada, säästes nii loodust kui inimkonna CO2 jalajälge. “Jäätmed on loodusressurss ja meie tarbijatena vastutame selle eest, et need jõuaksid uuesti ringlusesse,” rõhutas Pesti.

Nii papil, klaasil kui plastil on pärast esmast kasutamist veel õige mitu eluringi varuks. Näiteks saab valgest printeripaberist pärast kasutamist valmistada joonistuspaberit, millest saab omakorda valmistada ajalehepaberit, seejärel wc-paberit ja viimase ringina munakarpe. See, kas kõik need eluringid ka täituvad, on meie endi kätes.

Eriti põnev näide taaskasutamisest on vanad patareid, milles leiduvat tsinki saab hiljem kasutada nahahooldustoodetes. Tsink annab päikesekaitsekreemidele ja jumestuskreemidele valgustpeegeldava efekti ja olgugi, et patareid liigituvad ohtlike jäätmete hulka, on nende sel moel taaskasutamine inimesele täiesti ohutu ja keskkonnasõbralik.

Igal materjalil on mitu elu

Igal materjalil on väärtus ning kokku kogutud ja sorteeritud jäätmete ekspordist saab ettevõte tulu. Segaprügi ehk sorteerimata jäätmete põletamise eest tuleb aga maksta krõbedat hinda. Selle teadmisega saab kummutada kõige levinuma jäätmete sorteerimisega seotud müüdi: ei, sorteerimisettevõtted ei põleta inimeste hoolikalt kogutud ja sorteeritud prügi salaja ära, sest see läheks neile väga kalliks maksma.

Täna läheb taaskasutusse üle 80 protsendi kartongist ja vanapaberist ja pea kõik klaasijäätmed, kuid ainult 50-55 protsenti plastist, sest suur hulk plastpakendeid koosnevad mitmest eri liiki plastist, mis kõik sulavad eri temperatuuridel ega ole piisavalt lihtsalt ümber töödeldavad. Sellise pakendi tunneb poeriiulitel ära selle järgi, et pakendil on kolmnurk, mille keskel on number seitse. 

Oma osa saavad siin teha ka tootjad, sest tegelikult on kuni 90 protsenti pakenditest võimalik disainida nii, et need saaks hiljem uuesti ringlusesse võtta. 

Ärme jää maha

Pesti sõnul loob rohepööre Eesti majandusele võimaluse jõuda järgi Skandinaavia riikidele. “Meie peamised eksportturud ehk Soome, Rootsi, Norra ja Taani üritavad olla rohepöörde tipus ja  murettekitav on see, et meil üritatakse inimesi justkui veenda, et ärme lähe sellega üldse kaasa,” arutles Pesti. 

Selleks, et meil ei tekiks eksportturgudel mahajäämus, tuleb meil aga üsna kiiresti liigutada. “Kui tahta tulevikus siseneda Skandinaavia turule, on üks esimesi kriteeriumeid sinu toote CO2 jalajälg võrreldes turu keskmisega. Kui see on kõrge, on võimalik konkureerida vaid odavate toodete segmendis,” selgitas Pesti.

Eesmärk on aga liikuda odava tootmise juurest disaini ja väärtust loova majandusega riikide hulka, mis säästab pikas plaanis nii keskkonda kui rahakotti.

Millised on aga kõige levinumad jäätmete sorteerimisega seotud müüdid ja kas mõni neist vastab ka tõele, saab kuulda täispikast podcastist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.