Pandipakendi blogi

Pandipakendite müük ja tagastus ei ole pandeemias kukkunud

Pakendi liigina kogub populaarsust metallpurk, mis võtab peamiselt turgu plastpakendilt, aga ka klaaspakendilt

Viimase 15 aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi abil kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4,2 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.

Statistikale tuginedes on ka sel aastal põhjust rõõmustada, sest kolme esimese kvartali pandipakendite müügi ja tagastuse numbrid ei ole õnneks nii erandlikud kui 2020. aasta muidu siiani on olnud. Märtsis eriolukorrast tingituna langenud pandipakenditest jookide müük (Joonis 1) ja tagastus (Joonis 2) pöördus mais tõusuteele olles eelmise aastaga võrreldes kasvanud.

Kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa jõuab taaskasutusse

Möödunud aastal tõid Eesti Pandipakendi kliendid turule 298 miljonit ühekordse kasutusega pandipakendit, millest valdav enamus ka elanikkonna poolt tagastati. Kokku koguti ligi 14 000 tonni pandipakendeid, millest rohkem kui poole moodustasid klaaspakendid, millele järgnesid plast- ja metallpakendid.

Statistika näitab, et tänu järjest keskkonnateadlikumatele inimestele jõuab kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa ümbertöötlemisse, täites niiviisi edukalt ka pakendiseadusest tulenevad kohustuslikud taaskasutusmäärad, mille Eesti Pandipakend täitis kõikide pakendiliikide lõikes suuremas mahus:

  • plastpakendid 87% (pakendiseadusest tulenev kohustuslik taaskasutusmäär on 85%);
  • metallpakendid 88% (kohustuslik taaskasutusmäär 50%);
  • klaaspakend 87% (kohustuslik taaskasutusmäär 85%)

Kuidas läheb 2020. aastal?

Ehkki eriolukord on tinginud müüginumbrite languse paljudes valdkondades, on joogitootjatel läinud hästi. Aasta lõpuni on natuke veel minna, ent ka käesoleval aastal jõuab kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa eeskujulikult ümbertöötlemisse. See on näitaja, mille poolest võime pidada end Põhjamaaks, sest on võrreldav Soome, Rootsi, Norra ja Taani pandisüsteemides saavutatuga.

Selle aasta esimese kümne kuuga on müüki jõudnud 262,42 miljonit ühekordse kasutusega pakendit, millest taaskasutusse jõudis 226,74 miljonit pakendit.

Käesoleva aasta 10 kuu tagastusnumbrid on üldiselt käinud müügiga käsikäes, kuid siingi tuleb arvestada, et teise kvartali tulemusi mõjutas pandeemiast tingitud inimeste tavapärasest piiratum liikumine. Samuti on suvel ostetud pandipakendite tagastamine üldjuhul pikema viiteajaga. Sellegipoolest on ühekordsete pakendite tagastus eelmise aastaga kümne kuuga võrreldes 6,75% suurenenud.

Käesoleva aasta 10 kuu jooksul turule pandud jookidest kõige suurema hulga moodustas õlu (sh alkoholivaba), mida müüdi 108,54 miljonit tükki. Õlule järgnesid TOP kolm toodetena karastusjoogid ja vesi.

Pakendatud vee tarbimises võis märgata tõusu 2018. aasta kuumal suvel, kuid eelmisel aastal ja tänavu on vee müük langenud (Joonis 4). Globaalne trend ja lähiaastate prognoosid on samas siiski kasvavad (BottledWater.org, lk 19). Milliseks kujuneb Eestis pakendatud vee müük pikemas perspektiivis pärast pandeemiat, näitab tulevik, kuid võib eeldada, et see ei erine teistest Euroopa riikidest väga palju.

Viimase kolme aasta trendidest rääkides paistab silma energiajookide müügi tugev kasv ning vee (- 12,41%) ja mahla (-11,02%) sarnases suurusjärgus müügi langus. Kui lahja alkoholi müügikasvu põhjusena võib eeldada pandeemiat, siis samal põhjusel on tõenäoliselt langenud ka vee ja mahla ostmine – inimesed viibisid kodus ning tarbisid seetõttu rohkem kraanivett.

Energiajookide müüginumbrite kasvava trendi põhjustena võib endiselt näha fragmenteeritud turgu, sellest tingitud hoogustunud reklaami, kiiresti laienenud tootevalikut ning sellega seoses omakorda kaupluste paremat varustatust, kuid ka elatustaseme paranemist – see trend on sarnane kõikjal Euroopas (Mordor Intelligence), kusjuures eriti Ida-Euroopas.

Hoiame koos loodust

2005. aastal loodud taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend hoolitseb selle eest, et tootjate, maaletoojate ja kaupmeeste müüdud pakendid jõuaksid tagasi ringlusesse. Töö hõlmab endas pandipakendite kokku kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist – kõik ikka selleks, et Eestimaa loodus oleks puhtam ning elukeskkond elamiskõlblik ka tulevikus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.