Ukraina sõda purustab elusid ja põhjustab kannatusi miljonitele inimestele, kuid see on katastroof ka loodusele. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht, vanemekspert Harri Moora “joonistab” meile pildi tulevikust ja see ei ole kaunis loodusmaal mõne maailmakuulsa muuseumi seinalt.
Millised on need kõige suuremad probleemid mida Ukraina sõda keskkonnale põhjustab, millist keskkonnakahju sõda tekitab?
Sõda tekitab eelkõige kannatusi inimestele, kes on samuti osa keskkonnast. Pommitamised, hoonete, sildade ja muu taristu purustamine, põlengud ja muud sõjategevuse kahjud põhjustavad väga suurt õhusaastet, vee ja pinnase reostumist, kasvuhoonegaaside paiskumist atmosfääri ja palju muud.
Oleme näinud, et Venemaa ei pea vahendeid ja sihtmärke valides kinni ühestki rahvusvahelisest põhimõttest, mis võiks säästa inimesi või keskkonda. See kõik jätab keskkonnale ja inimestele jälje pikaks ajaks. Näiteks tekitavad purustatud hoonete tolm ja põlemisgaasid laia ulatusega õhureostuse, mis võib nii praegu kui edaspidi tekitada inimestele terviseprobleeme. Pinnase ja veereostus aga võib olla väga pikaajaline.
Saastatud või hävitatud pinnasega piirkonnad ei sobi toidu tootmiseks, probleeme võib olla puhta vee kättesaadavusega, mis mõjutab inimeste heaolu teadmata ajani. Kuivõrd Ukraina sõda on eskaleerunud üsna värskelt, siis on kõiki keskkonnamõjusid veel keeruline hinnata, sest meil puuduvad täpsemad andmed toimunust.
Näiteks 2014. aasta andmed Luhanski oblastist näitavad, et kõige suurem õhusaaste polnud piirkonnas siis, kui toimus kõige aktiivsem lahingutegevus, vaid siis, kui katkes kõrgema kvaliteediga kivisöe tarne Luhanski elektrijaama. Elektrijaamas, mis toodab üle 90 protsendi oblasti elektrist, võeti kasutusele madalama kvaliteediga kivisüsi ja õhu kvaliteet langes hüppeliselt.
Nii võibki arvata, et sõjategevuse ajal ja ka selle järel, pole võimalik järgida varasemaid keskkonnanorme. See kehtib ka Venemaa kohta, kes sanktsioonide alla langenuna püüab suure tõenäosusega majandustegevust jätkata keskkonnanõudeid eirates.
Kui suur oht on, et radioaktiivne aine levib nt Tšernobõlis ja nendes tuumajaamades, mis sõja tõttu kahjustada on saanud?
Ilmselt on kõige suurem oht Ukrainas see, kui Venemaa peaks ründama tuumaelektrijaamu, mis seaks ohtu inimesed ja keskkonna, nii sõjast räsitud Ukrainas kui ka teistes Euroopa riikides. Ajakirjandus on raporteerinud, et Tšornobõlis kerkis Ukraina sõja eskaleerumise esimestel päevadel radiatsioonitase hüppeliselt. Põhjus oli selles, et Vene väed tungisid maailma rängima tuumakatastroofi piirkonda ning rasked sõjamasinad vabastasid pinnasesse talletunud radiatsiooni.
Seega võib ainult ette kujutada, milline katastroof vallanduks raskema rünnaku korral mõnele tuumajaamale või kasutatud tuumakütuse hoidlale.
Eksperdid on hinnanud, et rünnak Zaporižžja tuumajaamale pole seni kiirgustaset piirkonnas suurendanud – loodame, et see nii ka jääb.
(Ukraina tuumajaamade olukorra kohta saab põhjalikumalt lugeda keskonnateadlase Erik Puura Facebooki lehelt)
Kuidas on lood tagajärgede likvideerimisega, kas pärast sõja lõppu on lootust, et keskkonna seisund taastub või on mingi kahju pöördumatu?
Osa kahju on kindlasti pöördumatu: peale keskkonnareostuse võib arvata, et ka haruldasi looduskooslusi pole võimalik kiiresti taastada ning on teada, et Ukrainas on põlenud ka olulised looduskaitsealad. Ka 2018. aastal põles Donbassi konflikti tõttu kaheksateist looduskaitseala – kardetavasti saavad praegused tagajärjed oleme palju hullemad.
Juba 2014. aastal alanud sõda Donbassis, ühes Ukraina ajalooliselt saastatumas regioonis, annab mõista, kui keeruline võib olla keskkonnakahjude likvideerimine. Näiteks sai Donbassis rängalt kannatada piirkonna veetaristu ja mitmes kohas katkes veevarustus, nii et inimesed ei saanud juua või end pesta. Vahepeal juhiti reovett Donetski jõkke, mis seadis ohtu inimeste tervise.
Pidev pommitamine on tekitanud palju tulekahjusid ja jätnud keskkonda lõhkeseadeldistest pärit mürgiseid aineid, mis erituvad nii õhku, vette kui pinnasesse, kus need võivad püsida väga kaua.
Ilmselt praegu veel tagajärgede likvideerimisele niivõrd ei mõelda ning võib eeldada, et kogu olulise infrastruktuuri ja keskkonnareostuse kõrvaldamine võtab aastakümneid ja võib olla isegi aastasadu.
Kas sõda mõjutab ka Eesti keskkonda?
Sõja vahetud keskkonnamõjud on eelkõige lokaalsed, aga kindlasti on sellel ka regionaalsed ja globaalsed mõjud. Seega tunnetame meiegi siin Eestis sõja keskkonnamõju. Õhureostus ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamine halvendab kokkuvõttes meie kõigi elukeskkonda.
Sõda on tekitanud Euroopas energiakriisi ja meie keskkonda mõjutavad niisiis ka majanduslikud valikud, mida Ukraina sõjale reageerides teeme. Need võivad tekitada lisasurvet meie keskkonnale, aga samas võib kiiremal liikumisel rohe- ja energiapöörde suunas olla hoopis positiivne keskkonnamõju.
Millise väljakutse see sõda rohepöördele esitab?
Iga järgmine samm peab olema hästi kaalutud, sest sõda võib meie rohepööret kiirendada, aga võib ka senised pingutused tagasi pöörata. Kindlasti on poliitikute ja ühiskonna tähelepanu koondunud esmajoones sellele, et Ukraina tuleks sõjast võimalikult kiiresti ja edukalt välja.
Nii nagu nägime koroonapandeemia puhul, kiputakse kriisides keskkonnakaalutlusi sageli kõrvale jätma ning haavatavat majandust turgutama mistahes hinnaga. See on aga väga lühiajaline vaade ja võib meile pikemas plaanis tuua veelgi ebastabiilsema ühiskonna: erinevad analüüsid on viidanud, et mida rohkem kliima- ja keskkonnakriisid eskaleeruvad, seda enam tekitavad need tulevikus uusi konflikte ja sõdu.
Kas Euroopa saab 2050. aastaks CO2 neutraalseks või tuleks tähtaeg ümber vaadata?
Venemaa rünnak Ukraina vastu näitab mitmel moel, et energeetika mitmekesistamine on oluline meie julgeoleku ja heaolu seisukohast. Pigem võiks praegune kriis olla tõukelaud rohepöörde kiirendamiseks kui pidurdamiseks.
Taaraautomaatide annetusnupp Aitan Lapsi muutis seoses Ukraina sõjaga annetuste eesmärki ja toetab nüüdsest Ukraina sõjas kannatanud lapsi. Annetatud pandipakendite tagatisraha suunatakse abivajajateni Ukraina Kultuurikeskuse kaudu.
