Pandipakendi blogi

Salamürgitajad: prügi ahjus põletades riskite ohtlike tagajärgedega

Kui sinu hoolimatu naaber põletab oma koduahjus prügi, väljub suits korstnast ja suur osa saastest ei haju kaugele, vaid maandub sinna lähedale ning mõjub halvasti kogu naabruskonnale.Foto: Shuterstock

Kas tuleb tuttav ette – jalutad mõnusal talveõhtul kodukandi majade vahel ja järsku matab hinge lämmatav toss. Mõtled, et mida need inimesed küll ahju topivad, et korstnast sellist paksu ja kollakat suitsu kerkib. Kas naaber hoiab prügiveo pealt kokku ja arvab, et ahi kõlbab prügikastiks küll. Mida selline teguviis aga meie tervise ja ahjudega teeb?

Mingeid suvalisi jäätmeid ei tohi kohe kindlasti pliidi- või ahjusuust sisse toppida, samuti on keelatud nende põletamine lõkkes. Plastikute, vanamööbli, autorehvide, elektroonikakorpuste või muude jäätmete põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis õhku paiskumise järel ja otsesel sissehingamisel võivad erinevaid haiguseid ja väärarenguid põhjustada.

Prügi põletamisel tekivad vähki soodustavad dioksiinid

Kui sinu hoolimatu naaber põletab oma koduahjus prügi, väljub suits korstnast ja suur osa saastest ei haju kaugele, vaid maandub sinna lähedale ning mõjub halvasti kogu naabruskonnale.

Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad maapinnale, kandudes edasi põhjavette, marjapõõsastele, puudele ja taimedele, kust me ise selle kõik hiljem sisse sööme. Paha lugu on see, et need õhusaasteained on silmale nähtamatud ja nende mõju avaldub alles aja möödudes. Seega, võib pidevalt ja rohkelt prügi põletades enda ja oma naabruskonna inimeste tervised aja jooksul tuksi keerata.

Mida ahjus ja lõkkes põletada ei tohi:

  • ehitusmaterjale, k.a värvitud laudu
  • vanamööblit
  • plastikuid (joogipudelid, kilekotid jms.)
  • läikivat, värvilist paberit, suitsupakke, toiduümbriseid jne
  • autorehve
  • õli ja teisi naftatooteid
  • riideid ja tekstiili

Prügi põletamisel võib tuhk sisaldada järgmiseid raskmetalle:

  • kaadmium – tekitab kopsu- ja maksakahjustusi
  • arseen – seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
  • elavhõbe – närvisüsteemi ja neerukahjustused
  • kroom – hingamisteede kahjustused, vähk

Allikas: Keskkonnaministeerium

Korsten läheb umbe

Vähe sellest, et inimeste tervis saab jäätmeid põletades kannatada, kahjustada saab ka küttekolle. Näiteks on ahjus või kaminas ohtlik põletada suures koguses seguplaste, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega. 

Osa plaste ei põle ära, vaid need aurustuvad ja võivad korstnas kondenseeruda. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija võib soovitada kogu korstna asendamist uuega.

Seega on küttekolde tervis ja eluiga pikemad, kui põletad seal immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 

Anna prügipõletajast teada

Kui tekib kahtlus või on ilmselgeid märke, et keegi põletab ahjus prügi, siis anna sellest kindlasti teada riigiinfo telefonile 1247. Valvetelefon 1247 töötab igal pool Eestis ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui lauatelefonilt. 

Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on omavalitsustes erinev. See võib küündida kuni 300 trahviühikuni, mis võib tähendada kuni 1200 euro suurust trahvi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.