Tänane tarbimisele üles ehitatud majandusmudel ei ole planeedi ressursside kadu arvestades enam jätkusuutlik. Inimkond tervikuna kulutab praegu aastas ära rohkem loodusressursse ja paiskab atmosfääri rohkem heitgaase kui planeet sellest sama ajaga taastuda suudab.
Alatest aastast 1900 kuni aastani 2015 on inimkonna poolt loodusvarade ammutamine suurenenud 12 korda. 2021. aastal kulub ühe inimese vajaduste rahuldamiseks kaks korda rohkem ressursse kui 50 aastat tagasi ning tervikuna tarbib inimkond täna ressursse 1,6 planeedi Maa jagu.
Olukorra tõsidusest tingituna vaadatakse üha enam alternatiivsete majandusmudelite poole. Neist kõige tõenäolisem tundub üleminek ringmajandusele.
Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ja Geeniuse toimetaja Joonas Alliksaar kutsusid #ärarääma podcast’i esimesse episoodi külla maineka Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemeksperdi Harri Moora, et rääkida lähemalt, mis asi see ringmajandus üldse on ja kuidas me selle suunas liikuma peaksime.
Alternatiiv sirgjoonelisele majandusmudelile
Praegust kapitalistlikku turumajanduse mudelit hoiab käimas pidev tarbimine, kus kaupasid toodetakse, turundatakse, tarbitakse ja lõpuks minema visatakse. See tähendab, et tarbimisest jääb pidevalt üle jäätmeid ning ühtlasi on majandusmudelis juba sees eeldus pidevalt uusi kaupu toota.
Kui säärast “tooda-tarbi-hülga” majandusmudelit võib vaadata sirgjoonelisena, kus tarbimine ja sellest tulenevalt ka jäätmete ja heitgaaside hulk aina suureneb, siis alternatiivina nähtava ringmajanduse eesmärk on sirge joon ringiks muuta ehk tarbida ringselt.
Mida tähendab ringselt tarbimine? Sisuliselt lähtub ringmajandus põhimõttest, et kõik kaubad, mis tarbimiseks toodetakse, valmistatakse võimalikult kvaliteetselt ja sedasi, et neid oleks võimalik parandada.
Keskmine eestlane ostab kuus neli uut rõiva- või tekstiilieset. Kui täna läheb enamik rõivakaupu peale lühiajalist kandmist äraviskamisele, siis ringmajanduses pakuks rõivamüüja näiteks toodetele ka parandusteenust.
Kuna kogu ringmajanduse eesmärk on tarbida võimalikult keskkonnasäästlikult siis on olulisel kohal taastöötlemine ja materjalide nutikam ära kasutamine, et tarbimine tekitaks võimalikult vähe jäätmeid.
Mõistagi hõlmab ringmajandus ka kõiki teisi eluvaldkondi peale jäätmekäitluse ja tootmise.
Oma mõju keskkonnale avaldab nii meie toitumine kui ka reisimine ja muidugi on kõige eelnevaga seotud ka energiatarbimine. Kui täna ei pruugi me koroonakriisi tõttu teise riike külastada, siis tulevikus võib lennutransport olla piiratud hoopis ressursside puudulikkuse ja keskkonnapiirangute tõttu.
Milliseid muutusi võib tulevikus ringmajanduse põhimõtete tõttu oodata ning mida sina ise saad oma keskkonnasõbralikuma tarbimise jaoks ära teha, saab pikemalt kuulata #ärarääma podcast’ist, mis on saadaval Spotifys ja teistel podcast’i platvormidel.
