Soov, et ka järeltulevad põlved saaksid külmad talved ning mõnusad suved, paneb aina enam mõtlema rohemajandusele. Jätkusuutlikkust pidas silmas ka LHV, kui tuli välja Eesti esimese roheliselt investeeriva pensionifondiga.
LHV Varahalduse juht Joel Kukemelk selgitab, kuidas fondi ettevõtteid valitakse ja kas rohelisena näiv ettevõtte ikka on alati keskkonnasõbralik või see vaid näib nii.
Mis muudab fondi roheliseks?
LHV Pensionifondi Roheline investeerimisportfell koosneb ainult jätkusuutlikest ning vastutustundlikest ja keskkonnaalastest investeeringutest. Vähemalt pool investeeringutest tehakse börsil kaubeldavatesse fondidesse mis on keskkonnaalased või lähtuvad jätkusuutlikkuse põhimõtetest.
Teise poole sees võib lisaks fondidele olla ka üksikinvesteeringud, mis on ainult keskkonnaalased, kuid kus vähemalt 20% ettevõtte tuludest peab tulema seitsmest kindlast valdkonnast. Need on taastuv- ja alternatiivenergia, energiaefektiivsus, veetaristu ja veetehnoloogia, reostuse vähendamine, prügimajandus ja ümberkäitlemine, keskkonnaalased toetustegevused, vastutustundlik toidu- või põllumajandus ning metsatööstus.
Piirangute seadmisel võeti LHV-s eeskuju Skandinaavia pensionifondidest, millel on sel alal pisut pikem kogemus. Kogu ulatuses ei saa investeeringud olla rohelised seetõttu, et kusagilt peavad keskkonnahoiust huvitatud olevad ettevõtted alustama. Seega tuleb jätkusuutlikke investeeringuid tehes vaadata ka laiemat pilti ning võtta arvesse huvipakkuva ettevõtte tegevust tervikuna, seda millises suunas liigutakse. Ja muidugi süveneda sellesse, kas rohelisena tunduv ettevõte on ka päriselt jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik või on tegemist rohepesuga.
Mis on rohepesu?
Rohepesu tähendab, et oma keskkonnavaenulikku tegevust püütakse esitada positiivsena, varjata liialduste abiga toote või teenuse tegelikke omadusi. Sageli viitab rohepesule see, et ettevõte kulutab palju enam raha ja aega toote “roheliseks” reklaamimisele, kui toote enda arendamisele keskkonnasõbralikumaks.
Seega on Rohelise pensionifondi investeeringute tegemisel tähtis, kas konkreetne ettevõte aitab muuta maailma ajas järkusuutlikumaks ning keskkonnasõbralikumaks. Samuti kas ettevõttes saadakse aru, et”roheline värv” loob ajaga aina enam lisandväärtust. Kui see nii on, saab hakata analüüsima ettevõtte tegevuse pikaajalisi perspektiive muidugi ka kasumlikkust.
Et n-ö rohelise raha hulk, mis praegu kirjeldatud investeerimisvõimalusi otsib, on jõudsalt kasvamas, on investeerimiseks sobilike ettevõtete üles leidmisel ja neisse investeeringute tegemisel võimalik teenida investoritele ka head tootlust.
Põnevaimad investeeringud Rohelises fondis
Viimaste Rohelise pensionifondi investeeringute hulgast saab välja tuua näiteks ettevõtte, mis kogub kokku ning töötleb ümber plastikpudeleid. Praegu kogutakse maailmas kokku kõigest 14% plastikpudelitest ning ainult 2% neist võetakse uuesti kasutusele joogipudelitena.
Ettevõtte eesmärk on panustada sellesse, et 10 aasta pärast kogutaks kokku vähemalt kolm korda enam plastikpudeleid. Euroopa Liidus seatud eesmärgid
(aastaks 2025 peab EL-is kokku korjama 77% ringlusse lastud plastikpudelitest ning aastaks 2029 vähemalt 90%) peaksid sellele ärile hästi kaasa aitama.
Investeering on tehtud ka näiteks looduslikku korgimaterjali tootvasse ettevõttesse, mille põhitegevuse süsiniku jalajälg on negatiivne. Samuti 75% ulatuses taaskasutatud materjalidest soojustusmaterjali valmistavasse ettevõttesse, mis võidab karmistuvatest keskkonnaalastest liginullenergia maja ehitusnõuetest.
Kõik nimetatud ettevõtted on seadnud oma äri edendamisel eesmärgi, arvestada jätkusuutlikkust ning toimetada vastutustundlikult.
Jätkusuutlik investeerimine on Euroopas üha moodsam
Eestis on tänaseks juba üsna palju sotsiaalselt vastutustundlikke ning keskkonnasõbralikult mõtlevaid inimesi, kes sooviksid ka oma pensionivara investeerida rohelistesse fondidesse, et aidata sel moel kaasa maailma jätkusuutlikumaks muutmisele.
Rohelise valiku tegemine pensionivara investeerimisel võtab inimeselt vaid paar minutit ning rohekapitalil on tugev jõud maailma muutmisel.
Jätkusuutlik keskkonnaalane investeerimine on Euroopas väga tugev trend. Ainuüksi eelmisel aastal tuli taolisi fonde Euroopas juurde 360 ja nendesse liikus 120 miljardit euro uut kapitali. Praeguseks on nende fondide kogumaht 670 miljardit eurot ning sellest viiendik tuli alles eelmisel aastal.
See näitab, kui kiiresti see mõtteviis ja suundumus hetkel kasvab. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärke, mida on riigid seadnud, siis on see trend kindlasti kasvav ja pikaajaline.
