Seoses Euroopa rohelise kokkuleppega on Euroopa Komisjon nimetanud 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks. See on märgilise tähendusega ja näitab, et Komisjon on eesmärgiks seadnud oluliselt suurema osa maanteetranspordist raudteede peale saada ja selle sõnumiga edendatakse raudteed kui säästvat ja ohutut transpordiviisi.

Raudteed ja rongiliiklus aga vajavad suurt väärtusahelat, infrastruktuuri ja kogu elutsükli tasuvuse ligikaudset arvutamist. Vaatame lähemalt, kuidas võiksid seda valdkonda mõjutada uued rohelised ja taastuvenergiaga seotud lahendused.

Mõnedes riikides saab rongiliiklust opereerida taastuvenergia pealt

Modernses rongiliikluses on raudteede taristut võimalik põhimõtteliselt kaheks jagada: elektriraudteed ja raudteed ilma elektriühenduseta. Sealt edasi võivad infrastruktuuri võrdlused põhineda juba rööpmelaiustel, kiirusel, liiklusel ja tehnilistel aspektidel (muuhulgas ohutus).

Isegi Euroopa riikide vahel esineb suuri erinevusi elektriraudteede võrgustiku ulatuses, pingestandardides ja rööpmelaiustes. Elektriraudteede suure osakaaluga riikides on võimalik rongiliiklust opereerida juba tänavu taastuvenergia pealt, kui riigi energiatootmine läbi võrgu on valdavalt taastuvenergial põhinev.

Elektriraudteega on ka võimalik langetada kasvuhoonegaase, kasutades ressursitõhusaid ja efektiivseid elektrironge, kuid sellise infrastruktuuri ülesehitamine on kallis ja tihti keeruline.

Eesti elektrifitseerimise osakaal väike

Eesti paistab Euroopa riikide võrdluses silma raudteede vähese elektrifitseerimise osakaaluga, kuid 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks on meil plaanitud aastatel 2022–2028 oluliselt raudteevõrgu elektrifitseerimist suurendada.

Kui elektriraudteid pole, kasutatakse diiselvedureid või diiselronge. Näiteks Ameerika Ühendriikides on ainult alla 1% kogu raudteevõrgustikust elektrifitseeritud. Väiksel osakaalul on mitu põhjust, muuhulgas näiteks see, et raudteetaristu kuulub valdavalt eraomanikele.

Ameerikas on fookus peamiselt kaupade transpordil ja selletõttu on efektiivsuse parandamiseks võimalik opereerida nii pikemaid kui kõrgemaid ronge võrreldes Euroopaga, kus keskendutakse rohkem inimeste vedamisele.

Uued tehnoloogiad aitavad kasvuhoonegaase vähendada

Kui aga ettevõtetel või riikidel oleks soov kasvuhoonegaase rongiliikluses vähendada ja elektrironge pole võimalik kasutada, võivad uued tehnoloogiad ikkagi abiks olla. Näiteks võib ilma suuremate kapitaliinvesteeringuteta diiselvedurite emissioonide vähendamisele kaasa aidata biodiisli kasutuselevõtt.

Kuna akutehnoloogiad ja süsinikuneutraalse vesiniku kasutamine kütusena arenevad kiiresti, on uute rongide ja taristu investeeringute puhul juba praegu võimalik pädevaid lahendusi leida. Rongitootjal Alstom on juba olemas akudega rongid, mis võivad sõita üle 120 km ja vesiniku tehnoloogiaga rongid, mis suudavad läbida üle 1000 km.

Hollandis on näiteks Alstomi Coradia iLint vesinikurongi testitud juba poolteist aastat. Vesinikku kütusena kasutades on rong vaikne ja ainsaks emissiooniks on vesi. Tänu edukatele katsetustele on Alstom saanud sellele rongile juba suures koguses tellimusi koos hoolduslepingutega 30 aastaks. Sellised pikad lepingud näitavad nii klientide kui tootjate suurt usku uude tehnoloogiasse.

Rohelised lahendused nõuavad investeeringuid

Sellised rohelised lahendused nõuavad aga taristu moderniseerimist, kus on vaja teha investeeringuid näiteks akude puhul laadimisjaamadesse ja vesiniku puhul kütusesüsteemi seadmetesse ning jaotamise infrastruktuuri.

Uut tehnoloogiat on General Electric proovinud kasutada nii, et akude abil pannakse raske rong jaamast liikuma, millega tuuakse kütusekulu ja mürataset allapoole. See on näide, kuidas võib rongide puhul efektiivsust otsida mitmest kohast.

Hispaania rongitootja Talgo, mis on ka LHV Pensionifond Roheline üks investeeringuid, teeb juba disainfaasis rongid ja vagunid kergemaks, vähendades nõnda rongiliikluse emissioone. Austraalias ja Indias on proovitud päikest ära kasutada, installeerides rongi katusele päikesepaneele. Koos tehnoloogilise arenguga ja poliitilise toetusega on raudtee sektoris innovatsioonile ruumi küll.