Kuigi elektri- ja hübriidautod ei torka veel linnapildis silma, on loodussõbralike autode soovijaid üha enam. Swedbanki mulluse uuringu kohaselt plaanib lausa kolmandik Eesti elanikest arvestada järgmise sõiduki ostmisel selle mõju keskkonnale.
Maanteeameti praegustel andmetel sõidab täna Eestis kõigest 1527 elektri- ja 11344 hübriidautot ehk vaid 0,2% ja 1,4% kõigist autodest. Millal võtavad eestlased omaks rohelise mõtteviisi transpordis?
Veidike liialdades võib öelda, et me kõik tunneme kedagi, kelle meelest on “diisel parim kütus”. Eesti on tuntud kui loodussõbralik digiriik, aga taastuvenergia osas on meil veel pikk maa minna – seda eriti transpordisektoris.
Eesti on taastuvenergia kasutamise poolest transpordis Euroopas eelviimasel kohal. Isegi meie lõunanaabrid on oluliselt eespool. Uuendusmeelse digiriigina peame hakkama taastuvenergeetikaga palju tempokamalt tegelema, et tuleviku eestimaalastel oleks siinses keskkonnas mõnus, aga samal ajal majanduslikult tasuv toimetada.
Me ei peaks olema need, kes viimaste seas biogaasi- või elektrisõidukitele üle lähevad, vaid need, kellest eeskuju võetakse. Miks me ei õpi Norrast, kus elektrisõidukite osakaal on juba 9,3%, või Saksamaalt, kus Volkswagen on asunud osades tehastes vaid elektrisõidukeid tootma? Eesti peaks tahtma olla rohetranspordi osas samasugune tiiger, nagu oleme pikalt olnud digiriigina.
Ent täna on Eesti veel järelejooksja rollis. Lootust annab see, et hulk Eesti tippe nii inseneeria-, turudus-, ettevõtlus- kui haridusmaastikult on alustanud koostööd noortele maailmamuutjatele kaaluka hüppelaua loomiseks.
Solaride brändi all tegutseb ühiselt üle 50 tippspetsialisti ja tudengi selle nimel, et ehitada üheskoos valmis neljakohaline tänavalegaalne päikeseauto. Kuid see ei ole pelgalt autoprojekt.
Solaride’i peamine eesmärk on luua soodsad tingimused selleks, et noored talendid saaksid, ühes erinevate valdkondade tippudega esmapilgul võimatut ülesannet lahendades, kõva praktilise kogemuse, olulised kontaktid ja oskused, mille najal tulevikus suuri tegusid teha.
Projekti käigus sünnib eeldatavasti innovatiivseid lahendusi, mis on seemneks uute idufirmade sünnile. Oleme ju näinud, kuidas kasvas tudengivormeli tiimist välja üks Eesti edukamaid tehnoloogiaettevõtteid Comodule või NASA kuukulgurite võistlusest Starship Technologies.
Nüüd on kord Solaride’i ja taastuvenergia valdkonna käes. Sarnaselt eelpool nimetatutele on noortel plaan panna oma töö tulemus proovile mainekal võistlusel – juba järgmise aasta oktoobris võtab Eesti esimene päikeseauto mõõtu maailma tippülikoolide masinatega Austraalias toimuval World Solar Challenge’il.
Me valmistame ette pinnast uueks tööstusharuks, millest võib saada Eesti jaoks uus silmapaistev edulugu. Miks ei võiks Solaride´i päikeseauto tulevikus olla naabrimehe Passati asemel uus normaalsus? Kellele ei meeldiks, kui autot ei peaks enam tankima või laadima, vaid see saab energia päikesest?
Kuigi elektri-, gaasi- ega päikeseautoga pole eestlane veel sina-peal, toimib rohelise mõtteviisiga jagamismajandus meil järjest paremini
Maarjamaa ühe edukaima tehnoloogiafirma Bolti kaasasutaja Martin Villig näeb, et liikluses juba rakendatakse nii loodusele kui ka rahakotile säästvamaid lahendusi, kuid muutus läheb pigem aeglaselt.
“Inimesed kasutavad järjest enam jagamismajanduse põhimõttel toimivaid teenuseid nii autode kui ka tõukerataste osas, mis vähendab parkimise ja heitgaaside muresid linnaruumis ning tänu sellele püsib ka loodus puhtamana. Lisaks on ka riik seda aspekti teadvustamas ning loodetavasti toetatakse uuenduslikke ettevõtteid ja algatusi nagu Rohetiiger,” usub Villig.
“Jagamismajanduse teenuste populaarsuse tõttu tõuseb ka juhiloa taotlejate keskmine vanus ja linnades elavad inimesed loobuvad järjest enam isikliku auto omamisest. Juba täna on lihtsam ja sageli soodsam tellida Bolt või Uber, kui maksta autoliisingut, käia hoolduses, tankimas ning kulutada iga päev närve parkimiskohta otsides. Arengumaades jäetakse ilmselt isikliku auto omamise etapp sootuks vahele – liigutakse kohe jagatud (ühis)transpordilahendustele,” lisas Villig.
Milline on tulevikus taastuvenergial sõitev auto?
Solaride’i sõidukit kirjeldas insener Karl August Tatunts kui ülikerget ja aeroefektiivset tehnikaimet. “Päikeseenergial sõitev auto erineb tavalisest nii materjali kui ka kuju poolest. See on lausa 30-50% aeroefektiivsem kui tavalised sõidukid. Lisaks kaalub päikeseauto reisijateta kõigest 325 kilo, mis muudab selle klassikalise autoga võrreldes 14 korda efektiivsemaks. Suuremalt jaolt koosneb sõiduk süsinikkiust ja selle jõud tuleb 40-50% ulatuses päikeselt, ülejäänu aga akudelt,” rääkis ta.
“Kindlasti pole see masin veel valmis tavaliikluses osalema. Lisaks tehnoloogiale peab muutuma ka inimeste mõtteviis. Ilmselt läheb veel hea mitu(kümmend?) aastat enne, kui päikeseautod linnatänavad vallutavad. Aga praegu on kahtlemata viimane aeg selle nimel töö alustamiseks,” lisas Tatunts.
Igal juhul võime tõdeda, et maailm liigub puhtama transpordi suunas ning taastuvenergia on muutumas meie igapäevaelu pärisosaks. Küsimus on selles, kas Eesti suudab maailma tippudega sammu pidada ning roherevolutsioonis olulist rolli etendada ja sellest nii majanduse kui elukeskkonna mõistes võita või jääme pelgalt sabassörkijateks?
Autorist: Karl Aavik on TalTechi ärinduse õppekava teise kursuse tudeng ning Solaride’i PR-meeskonna liige. Kuigi tegu on spordilembelise noormehega, ei ole tal suva ka haridusest ning loodusest. Muidu ta ju poleks siin.
