Solaride'i blogi

Samm lähemal KITT-ile – nutikas lahendus tõstab usku elektrisõidukitesse

Kujuta ette, kuidas lahendus, mille katsetamist oled kaua oodanud, kujuneb esimesel katsetusel korralikuks pettumuseks. Okei, proovid veel teise ja ka kolmanda korra, ühel korral läheb hästi, kuid neljandal korral taas läheb metsa ja siis saab mõõt korralikult täis.

Tookord sai pettumust valmistava elektriauto kogemuse osaliseks Solaride’i tiimi mentor Tiit Liivik: aku näitas, et töömahtu jagub sihtkohani jõudmiseks ja enamgi, kuid reaalsuses jäi finišist omajagu puudu ja nii mitmel korral.

Sarnase probleemi otsa pole komistanud ainult Tiit, vaid tegemist on levinud nähtusega, millel on ka oma termin – range anxiety ehk distantsiärevus. Lisaks stressi tekitavale nimetusele on see number üks põhjus, miks inimesed pelgavad elektriautosid soetada.

Selle leevendamiseks on erinevaid tarkvaralisi võimalusi: keskmise akukestuse arvutamine, mille viga on suutmatus arvestada aku kasutusest tingitud “vananemist”; laadimiskauguse punkti kalkuleerimine, mille juures ei võeta arvesse väliseid aku tarbimist suurendavaid tegureid nagu näiteks lumetakistus.

Mõned tootjad saavad selle ülesandega paremini hakkama, teistel on veel omajagu arenguruumi. Nende kogemuste põhjal tekkis Tiidul üks idee antud probleemi lahendamiseks, kuid esialgu jäi see soodsamat aega ootama.

Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama

Distantsiärevuse murekohtade lahendamine kerkis uuesti esile kui Tiit kutsuti Starshipi juhtivinseneri kogemuse najal Solaride’i päikeseauto projekti mentoriks. Olles lähemalt tutvunud Austraalias toimuva päikeseautode võistluse, ehk Bridgestone World Solar Challenge’i reeglistiku ning punkti jagamise süsteemiga, saadi aru, et ainuüksi auto ehitamisest ei piisa.

“Hakkasime mõtlema, et kuidas seda projekti teha ja mis oleks selle mõte ning miks meie seda üldse teeme. Lihtsalt hakata ehitama täpselt samasugust päikeseautot nagu konkurendid, ilma ühegi eristuva lisata – sellel ei ole väga suurt mõtet. Mõtlesime igasuguste utoopiliste ideede peale. Üks idee oli näiteks päikesepaneelide pealt toota auruenergiat ning panna auto selle pealt tööle,” muheleb Tiit algusaegade lennukaid ideid meenutades.

Lõpuks naasti esialgse idee juurde arendada päikeseauto tarbeks suurandmeid töötlev tarkvara, mis arvutab välja kõige efektiivsema akukestvuse, võttes arvesse kõrvalisi efektiivsust vähendavaid faktoreid nagu tuulesuund, vihmatakistus, teereljeef ning otseloomulikult laadimispunktide kaugust.

“Põhimõtteliselt me ehitame KITT’i Rasperry Pi peale,” toob võrdluseks Solaride’i tiimi tarkvaraarenduse juht Sander Tammer. See tähendab, et ülisuured andmekogumid toimetavad väikese arvuti peal kõige optimaalse tulemuse saavutamise nimel.

“Siinkohal on oluline silmas pidada, kuivõrd piiratud ressursiga tuleb meil Austraalias toime tulla,” lisab Tiit: ”Nii kontrollpunktidesse kui ka finišisse tuleb jõuda ettenähtud aja jooksul ning me ei saa endale suurt eksimisruumi lubada. Seega, peame antud hetkel arendama parima tehnilise abimehe teekonna energiakulu arvutamiseks” põhjendab ta täpsemalt.

Ideest hakkas arenema teostus novembris, mil Tiit helistas Sandrile ettepanekuga panna kokku vajalike teadmistega tiim. Pikalt mõtlemata tõmbas Sander kaasa oma klassivenna Kaarel Reinvarsi, kellega koos on nad läbinud nii Robotexi kui Rakett69 teekonna.

Sama kogemuse ja teadmiste najal kaasati ka Siim Ilves ja Kaarel Vesilind, kes on end tõestanud võimekate probleemi lahendajatena. Kõigest mõne päeva möödudes olid nad oma tutvusringkonnast leidnud vajaminevate teadmistega tarkvarainsenerid, kehtestanud tööreeglid ning projektijuht Karl-Tanel Paesi abil läbi mõelnud vajaminevad sisendid kiirendi taotluse tarbeks.

Prototroni kandideerinud 500 tiimi seast õnnestus Solaride’i tiimil pääseda TOP30 sekka ning tänasel päeval pingutatakse kõigest väest, et saada koht finaalis – kogu tiimi peale tehakse selle nimel tööd lausa 60-70 tundi nädalas. Lisaks oma päevatööle ja koolikohustustele!

Motivaatoriks kõrgele seatud latt

Kui tiimilt küsida, mis motiveerib neid oma vaba aega panustama järgmise revolutsioonilise lahenduse teostamiseks, põhjendab otsust Sander järgnevalt:

”Kui sa ärkad üles, siis kummas olukorras on sul põnevam üles ärgata: kas siis, kui mõtled, et täna chill’id ja vaatad Netflixi või ärkad teadmisega, et kuigi sul on meeletu hulk asju vaja ära lahendada, siis sa teed seda eesmärgiga võistelda samal tasemel näiteks Michigani ülikooliga. Selline väljakutse annab meeletult uusi oskusi ning üleüldiselt on seda ülimalt põnev teha.”

Seda selgitades on tema hääles kuulda põlevat õhinat.

“Kindlasti tänasel päeval innustab võistlusmoment ja ainulaadsus meid kõiki eesmärgi nimel pingutama ning see kogemus, mille siit endaga kaasa võtame, on hindamatu,” lisab Karl-Tanel sama säravate silmade ja suure entusiasmiga.

Lõpetuseks lisab Tiit: ”Me elame huvitaval ajal, kus rügame samaaegselt mitmel rindel: muudame kogu maailma, liikudes fossiilsete kütuste pealt hübriidsete ja uute alternatiivide juurde ning paralleelselt loome autonoomset transpordisektorit. Maailm on valmis uudsete lahenduste jaoks. Täna uusi lahendusi tutvustades ei tule enam ette vastuvoolu ujumist. Pigem on taganttuul ning avasüli vastuvõtt.”

Kõik vastavad kui ühest suust, et antud lahendus ei jää pärast Austraalias võistlemist riiulile seisma. Praegu on eesmärk arendada tarkvara Solaride’i päikeseauto jaoks tõrgeteta toimivaks ning seda äärmiselt piiratud ajaraami jooksul.

Esialgse plaani järgi valmib esimene prototüüp märtsiks ning ilmselt saab seda hakata auto peal testima vastu suve, mil tehakse esimesed tänavasõidud. Pärast seda on silmapiiril eestlaste leidlikkusele kohaselt maailma vallutamise plaanid – kohaldada tarkvara sobivaks pea iga elektrisõidukiga, et tagada kõigile rohetranspordi kasutajatele meelekindlus sihtkohta jõudmise osas.

Nagu varasemalt välja toodud, siis idee on avasüli oodatud transpordisektori kiires muutuste tuules- juba aastaks 2030 soovitakse lõpetada Euroopa Liidu sisepõlemismootoritega masinate müük ning asendada need elektrisõidukitega. Siinkohal ei ole tiimil välistatud variant teha koostööd suuremate autotootjatega, et üleminek tarbijatele võimalikult mugavaks muuta.

Kahtlemata on siit sirgumas üks järgmine märkimisväärne eestlaste edulugu. Seega tasub meelde jätta tiimi tuumiku ja tulevaste teerajajate nimed:  Kaarel Reinvars, Sander Tammer, Kaarel Vesilind, Siim Ilves, Fredy Kohv, Kristjan Kleimann, Margus Reintam, Markus Sulg, Karl-Tanel Paes ja Tiit Liivik.

Autorist: Sigrid Ojavee on pikaajaline tehnoloogia valdkonnas tegutsenud spetsialist ja Solaride tiimi liige, keda sütitavad uudsed ning revolutsioonilised roheinnovatsiooni lahendused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.