Eestit tuntakse kiirelt areneva IT-sektori järgi. Ent kohati tundub, et oleme loorberitele puhkama jäänud. Kui tahame pidada sammu maailmas üha jõulisemalt hoogu koguva roherevolutsiooniga, jääb koodikirjutajatest üksi väheks. Eeskätt on puudus insenertehniliselt pädevatest noortest, kes suudaksid ka füüsiliselt tulevikutehnoloogiat luua.
Paraku katkestab haridusministeeriumi “Elukestva õppe strateegia” andmetel kolmandik loodus-, täppis- ja tehnikateaduste tudengitest oma õpingud. Inseneride puudus on fakt, mida kinnitavad ühest suust kõik Eestis tegutsevad tehnoloogiaettevõtted. Skeleton Technologies esindaja sõnul on Eestis pädevate inseneride leidmine täielik peavalu vaatamata sellele, et töötajatele pakutavad tingimused on suurepärased. Aga millest see tuleb?
Praktikakohtade puudus
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA sõnul on inseneeriaõpingute katkestamise peamiseks põhjuseks vähene praktika. Tudengil on raske õpitust täielikult aru saada, ilma seda reaalses elus rakendamata. Jah, ettevõttepraktika on väärtuslik, ent ka seal piirdub töö sageli väga kitsa valdkonna nuusutamisega. Kuid mida siis teha?
Maailma tippülikoolide eeskujul ning tudengite endi algatusel sündis tudengiprojekt “Solaride”. Tegu on projektõppe vormiga, mis pakub erinevate valdkondade noortele pöörase väljakutse – ehitada nullist valmis Eesti esimene päikeseauto. See on projekt, mille käigus teevad noored läbi tohutu arengu nii ülikoolis õpitu rakendamise kui isiklikus plaanis. Vähe sellest, et inseneeriatudengid ehitavad valmis tipptehnoloogilise taastuvenergia jõul liikuva masina, pannakse proovile nende sotsiaalsed oskused – toime tuleb tulla nii meeskonna kui telekaamerate ees seistes. Solaride annab tudengite õpingutele praktilise väljundi ning hoiab oma julge eesmärgiga motivatsiooni kõrgel. Võin seda omast kogemusest kinnitada.
Miks on Solaride tudengitele kasulik?
Me ei ehita ainult päikeseautot – me paneme selle maailma tippülikoolide konkurentsis proovile päikeseautode maailmameistrivõistlustel Austraalias – Bridgestone World Solar Challenge’il. Tegemist ei ole niisama toreda võistlusega, vaid 30 aastase ajalooga pöörase katsumusega, mille käigus peavad tudengite ehitatud autod läbima päikeesenergia jõul 3000 km pikkuse teekonna Austraalia põhjarannikult lõunarannikule. Eesootav võistlus on kuum ja raske, ent see teebki asja põnevaks.
Oluline on ehitada auto, mis on turvaline, vastupidav, keskkonnasäästlik ja kordades efektiivsem kui keskmine elektriauto. Käkitegu? Kindlasti mitte! Kuid just keerulistes tingimustes sünnibki innovatsioon ja sünnivad maailmamuutjad. Ülikool annab meile, tudengitele, vajalikud teadmised ning Solaride lisab juurde põnevuse ning praktilise väljakutse – see on elu (ja maailma!) muutev kogemus!
Julgelt edasi
Innovatsioon ei sünni loengusaalis, vaid praktikumis, kus teadmised pannakse päriselt proovile. Katsetamise lõbu, võimalus ise midagi luua hoiab positiivset stressi ning vähendab väljalangevust. Meie nägemusele on alla kirjutanud nii Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Tehnikakõrgkool kui Eesti Maaülikool. Koostöös Eesti haridusmaastiku lipulaevadega saab Solaride’ist inseneride kasvulava pikkadeks aastateks.
Järgmised ükssarvikud ei peitu ainult müügitarkvaras. Usun, et pilk tuleb suunata inseneride ja taastuvenergia poole, et Eesti liiguks rohetehnoloogia sektori vallutamise suunas. Meie oleme Solaride’is igal juhul vallutusretkele asunud ning edaspidi saad sinagi meie teekonnale Rohegeeniuse blogis kaasa elada.
Autorist: Alice Veedla on Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsioonitudeng ning Solaride’i meeskonna liige, kes huvitub rohelisest eluviisist.
