Eesti kodudes tekib igal aastal väga suurtes kogustes biojäätmeid. Kas teadsid, et sul on kohustus biojäätmed eraldi kokku koguda, mitte kõik koos ühte olmeprügisse visata? 

Kõige rohkem biojäätmeid tekib muidugi köögis toidu valmistamisel. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, kalajäätmed ja -luud, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga. Aga ka majapidamispaber ja salvrätid ning lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.

Neid jäätmeid ei tohiks panna majapidamises tekkiva muu prügi hulka. See on äärmiselt oluline, sest nii saab igaüks anda oma panuse keskkonnahoidu.

Eramajas võid kasutada komposteerimist

Kui elad eramajas, siis on üheks võimaluseks biojäätmed koguda kokku ja viia komposti. Maal elades on kompostimine lihtsam, kuid ka linnas on see võimalik. Oma aianurgaga elamistes on selleks tarvis vaid kompostikasti, mille võid hankida poest või ehitada ise. Kui sobiv kast on olemas, siis jääb üle see paika panna ning võidki sinna biojäätmeid ladestama hakata.

Korteris kogu anumasse ja vii konteinerisse

Korteris elades võib biojäätmete eraldi kogumine esmapilgul keerulisem tunduda, kuid pole siingi see ületamatu raskus. Eriti kuna nüüd peavad ka kortermajade juures olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumiskastid. 

Biojäätmete kogumiseks siseruumides, näiteks köögis, on olemas spetsiaalsed kogumisnõud, mida poodides leidub eri suurustes ja eriilmelise disainiga. Mõnel neist on olemas ka aktiivsöefiltrid, mis ei lase ebameeldival lõhnal tekkida.

Kui toas olev biojäätmete kogumisanum on täis, siis on aeg see biokonteinerisse tühjendada. Kõige parem on, kui paned jäätmed biokonteinerisse lahtiselt; kui oled need kogunud näiteks kilekotti, siis viska kilekott olmejäätmetesse. Muidugi võib kasutada ka biolagunevaid või paberist kotte.

Kui kasutada biolagunevaid kotte, siis vaata järele, et need oleksid 100 protsenti taimsest toormest. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis ega läbipaistmatus kotis, kuna siis võib tekkida käitlejatel kahtlus, et tegu on olmejäätmetega ning neid ei võeta kaasa. 

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

• liha- ja kalajäätmed, sealhulgas kalaluud, riknenud köögi- ja puuviljad või nende koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, munakoored ning muud tahked toidujäätmed;
• majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, pabermassist munarestid;
• toataimed, sealhulgas taimemuld, ja lõikelilled.

Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna:

• toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid;
• vedelikke;
• suuri konte;
• kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, tolmuimejakotte, kasutatud ühekordseid toidunõusid, muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid.

Biojäätmete eraldi kogumine on olnud kohustuslik juba enne, aga hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb kõikjal Eestis korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine. See tähendab, et edaspidi peab olema kõigil inimestel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid, jäätmevedajale eraldi üle anda.