Viimase 50 aasta jooksul on inimkond hinnangute järgi kulutanud rohkem loodusvarasid ja tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui varem kogu inimkonna ajaloos kokku.

Kõik kaubad ja teenused, mida me tarbime, aga ka elamiseks ja transpordiks kasutatav energia ning tarbimisest ülejäänud jäätmed tulevad loodusest ja jõuavad sinna ringiga ka tagasi.

Üheks laiemalt levinud näitajaks, mille abil näidatakse tarbimise mõju meie elukeskkonnale, on ökoloogiline jalajälg.

Sisuliselt näitab üksikisiku tarbimisharjumuste põhjal arvutatud ökoloogiline jalajälg seda, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavad maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamiseks vaja läheb.

Kuidas oma jalajälge arvutada?

Maailma ökosüsteemis on kõik osad omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Kui Artikas sulab jää, siis selle mõju võib olla tunda teisel pool planeeti Austraalias, aga ka siinsamas Eestis. 

Mõistagi on keskkonna puhul väga keeruline üksikute tegutsejate mõju kogu süsteemile hinnata. Üksikute tegurite uurimine ei anna üldjuhul tervikpilti – näiteks võib biokütuse tootmine vähendada CO2 jalajälge, kuid selle arvelt suureneb jällegi põllumaa hõivatus. 

Üksikisiku ökoloogilise jalajälje arvutamiseks võetaksegi arvesse väga palju erinevaid tegureid, et näidata ühe inimese hinnangulist mõju keskkonnale. Oma jalajälje arvutamiseks on olemas palju erinevaid kalkulaatoreid, millest Eestis üks tuntumaid on tõenäoliselt Positiumi oma. 

Kalkulaatori abil saab inimene vaadata enda elamisharjumuste mõju keskkonnale, sealhulgas mängivad olulist rolli muidugi tema energiatarbimine, aga ka toitumise, transpordi ja jäätmekäitluse harjumused. Peale oma andmete sisestamist saab inimene kalkulaatori abil näha, kui suurt maa-ala tema tarbimine hõlmab ja kuidas see võrdleb kogu maailma elanike tarbimisega.

Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemeksperdi Harri Moora sõnul tuleneb suurim mõju keskkonnale enamasti energiakasutusest: elektrist, küttest ja inimese liikumisharjumustest. Ökoloogilist jalajälge arvutades tasub tema sõnul vaadata oma tegevuste mõju valdkondade kaupa, et hinnata, millised tegevused on suurima jalajäljega.

Oma ökoloogilise jälje vähendamiseks saab inimene ise palju ära teha, eeskätt tarbides targemalt ja vähem, aga ka oma jäätmeid sorteerides ja neist korrektselt vabanedes.

Suurimat mõju avaldavad jalajälge reeglina  see, kus inimene elab, mida ta sööb ja kuhu ta investeerib ehk mille peale raha kulutab. Kuna oma tegevusi ja harjumusi saame hakata muutma alles siis, kui mõistame nende mõju, siis enda ökoloogilise jalajälje arvutamine on hea samm oma tegevuste keskkonnamõju hindamise ja mõistmise suunas.