Kõikidel toiduainetel on kindel realiseerimisaeg ehk periood, mille jooksul toiduaine ära tarvitada tuleks. Poes leiab enamikelt toidukaupadelt info säilivusaja kohta sõnapaari “parim enne” või “kõlblik kuni” järel.

Kuigi mõlema puhul saab klient teada, kui kaua mõnda toidukaupa säilitada tasub ning mis perioodi jooksul see ära tarbida tuleks, siis kasutatakse “kõlblik kuni” ja “parim enne” siiski erinevatel toodetel.

Kas “parim enne” kaupa võib tarbida ka peale tähtaja ületamist?

Sisuliselt võib asja vaadata nii, et kui kaup ei asu poes külmikus, vaid tavalisel riiulil, on tegu kauasäiliva tootega, mille realiseerimisaega tähistatakse sõnadega “parim enne”. Nagu arvata võib, ei ole “parim enne” näol tegu lõpliku realiseerimisajaga, vaid kuupäevaga, peale mida ei pruugi toote kvaliteet enam tootja lubatule vastata.

See tähendab, et “parim enne” tähtaja ületanud kaupu võib tarbida ka peale kuupäeva ületamist, tihti isegi aastaid, ent see-eest ei pruugi toiduaine kvaliteet enam ideaalne olla.

“Kõlblik kuni” seevastu annab kliendile, nagu nimigi vihjab, infot selle kohta, kui kaua toidukaup söömiseks kõlblik on. Erinevalt “parim enne” märgise toodetest ei ole “kõlblik kuni” tähtaja ületanud toidukaupu soovitatav süüa.

Lisaks eelmainitud realiseerimisaja märgistega kaupadele leiab poest veel ühe tootegrupi, kus kindlat tähtaega pole keegi ette andnud. Kodumajapidamistes ja poodides lähebki enim äraviskamisele just puu- ja juurvilju, kuna nende puhul pole alati võimalik täpset säilitusaega ennustada.

“Selle tootegrupi puhul hinnatakse kvaliteeti pooleldi visuaalsel vaatlusel. Ehk kui inimene näeb, et puuvili hakkab plekiliseks minema, siis saab ta aru, et realiseerimisaeg on läbi saamas,” sõnas Rimi jätkusuutlikku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Kindla tootjapoolse realiseerimisajata on ka kõik kulinaarialetis pakutavad toidud, mille säilivusaeg on teiste müügil olevate kaupadega võrreldes erakordselt lühike.

“Soojaletist ostetud toidud tuleb ära tarbida mõne tunni jooksul. Pärast lubatud tundide möödumist peame need kaubad letist ära võtma ning ei tohi neid enam müüa ega annetada,” selgitas ta.

Tähtajale lähedal kaupade annetamisel tuleb olla leidlik

Tähtaja ületanud toidukaupa mõistagi müüa ei saa, mistõttu on Rimi huvides, et selliseid toidukaupu jääks üle võimalikult vähe. Kui vähegi võimalik, püütakse Rimides üle Eesti ülejäänud toidukaubad Toidupangale annetada.

Seadus lubab “parim enne” tähtaja ületanud kaupu ka allahindlusega müüa, ent sel juhul tuleb kaupade juurde lisada teave, et tegu on oma parima kvaliteedi tähtaja ületanud kaupadega.

“Osa jaekette Eestis seda ka teevad. Meie jaoks on müügil olevate toodete kvaliteet hästi oluline ning tähtaja ületanud kaupu me ei müü, kuid annetame need see-eest Toidupangale,” sõnas Bats.

Rimis püütakse “parim enne” tähtaja ületanud kaubad reeglina võimalikult kiiresti ära annetada, kuid põhimõtteliselt võib selliseid kauasäilivaid tooteid annetada kasvõi aasta peale tähtaja ületamist.

“Kõlblik kuni” tähtajaga toodete puhul on nõuded nii müügiks kui ka annetamiseks tükk maad karmimad. Toiduohutusseaduse järgi ei või neid peale “kõlblik kuni” tähtaja ületamist enam müüa ega ka annetada. Tooteid, mille “kõlblik kuni” tähtaeg on aga samal päeval, on Rimi annetanud Toidupangale juba viimased viis aastat.

“Lisaks teistele kaupadele annetame praktiliselt kõikidest kauplustest ka “kõlblik kuni” kaupa, mille tähtaeg on samal päeval. Kindlasti ei ole see mugav ning nõuab läbimõtlemist ja pingutamist, et leida süsteem – kes need kaubad õhtuti riiulitelt ära võtab ja kas Toidupank saab neile järele tulla?” rääkis Bats.

Seetõttu kehtib Rimides reegel, et alates kindlast kellaajast võib “kõlblik kuni” kaupa, mille realiseerimisaeg on kohe käes, riiulitelt kokku hakata korjama.

Kuigi Rimi on “kõlblik kuni” kaupu annetanud juba aastaid, siis Eestis on tegu siiski pigem erandiga. Batsi sõnul nõuab selliste kaupade annetamine küll planeerimist ja süsteemi loomist, kuid sellest hoolimata soovitab ta seda proovida ka teistel jaekettidel.

“Meil on väga läbimõeldud logistikaring, et mis kellast alates mingi pood riiulitelt kaupa kokku hakkab korjama ja mis kellast Toidupank sinna jõuab. See on logistika poole pealt peen töö, aga võimaldab selle, et saame need tooted ikkagi ära annetada, kust need otse supikööki või leibkondade vahel laiali jagatakse,” lisas ta.