Üleliigse ja äraviskamisele mineva toidukraami kompostimine pole eestlaste jaoks midagi uut. Enne linnastumist läks loomadele kõlbulik kraam söödaks ning ülejäänud biojäätmed kompostiks. Sisuliselt pole komposti näol tegu millegi muu kui väetisega, mis rikastab mulda ja on kasulik nii aiamaale, lillepeenardele kui ka potitaimedele.
Lisaks väärtusliku ja toitainerikka mulla tekkele aitab kompostimine vähendada sinu tekitatud prügi hulka isegi kuni poole võrra. Samuti väldid sedasi biojäätmete segunemist teist liiki jäätmetega – isegi väike hulk määrduvaid jäätmeid võivad rikkuda ära konteineritäie pakendi- või paberiprahti.
Linnas elades ei pruugi oma biojäätmete kompostiks muutmine esialgu nii lihtne tunduda kui maakohas, kuid paari lihtsat põhimõtet järgides saab sellega tegelikult igaüks algust teha.
Paar olulist põhimõtet
Kompostimisega alustamine nõuab sisuliselt ainult ühte asja – kompostkasti. Kortermajas elades ei pruugi eraldi kompostikasti ehitamine alati kõige mugavam olla, ent eraldi biojäätmete konteineri olemasolu nõuab üle 10 korteriga kortermaja juures juba seadus.
Oma aianurgaga elamistes, aga tegelikult ka kortermajade juures on variant muretseda kompostkast poest või ehitada see ise. Kui sobiv kast on olemas, siis jääb üle see paika panna ning võidki oma biojäätmeid sinna ladustama hakata.
Kuigi lagunemisega saab sinu banaanikoor edukalt ka iseseisvalt hakkama, tasub parima tulemuse saamiseks järgida paari lihtsat põhimõtet. Nimelt vajab kompostimise protsess lämmastikku, süsinikku, õhku ja vett, mis tähendab, et kompostiks sobivad pea kõik majapidamises tekkivad biojäätmed.
Peamine meelespea kompostimise juures on see, et üks jäätmeliik ei hakkaks liialt domineerima ehk võimaluse korral võiks kompostkasti ladustada segamini nii aia- kui ka toidujäätmeid. Kompostimise protsess toimub tänu mikroorganismidele, kes kompostkastis olevat materjali lagundavad.
Nende organismide tegevuse toetamiseks ongi oluline, et kastis oleks piisavalt õhku, niiskust ja erinevaid jäätmeid. Kui biojäätmed on liialt niisked, hakkavad need suure tõenäosusega haisema. Liigne kuivus aga ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessidel käivituda. Eriti hea on komposti ladestada kihiti – näiteks lehepuru või muru, toidujäätmed ja mõned väiksemad oksad.
Lihtsad sammud alustamiseks
Komposti kogumisega alustamise kõige tähtsam samm on teadliku otsuse tegemine, et nüüdsest hakkan oma biojäätmeid eraldi koguma ja suunan need komposti.
Sealt edasi on küsimus ainult selles, kuhu saaks vastava konteineri paigaldada ning edasine on juba harjumuse kujundamise küsimus. Kortermajade elanikud, kelle kodu juures biojäätmete konteinerit pole, saavad kohalikule omavalitsusele esitada avalduse vastava prügikonteineri paigaldamiseks.
Täpsemaid juhiseid selle kohta, mida komposti täpselt panna ja mida mitte panna, saad lugeda Kompostiljoni veebilehelt.
