Igal otsusel ja tegevusel on tagajärg, eriti keskkonna vaatevinklist. Kõik, mida me toodame ja tarbime avaldab mõju keskkonnale, kuid kahjuks ei taha inimesed ega ettevõtted sageli oma tegevuse eest vastutust võtta.

Tihtipeale ei pruugi ka lihtne määrata, kes ühe või teise tegevuse mõju eest vastutama peaks. Kui ettevõtte on suur saastaja, siis kas süüdi on firmajuht või kliendid, kes firma toodangut tarbivad?

Rimi jaoks on vastutustundlik ettevõtlus olnud tähtsal kohal juba aastakümneid. Et vähendada oma tegevuste mõju keskkonnale ja seeläbi aidata ka Rimi klientidel keskkonnasõbralikumalt tarbida, on Rimis pidevalt käimas mitu erinevat projekti, mis keskenduvad ühele või teisele keskkonna vaates olulisele aspektile.

Kliimaneutraalne tegutsemine

Jätkusuutlike tegevuste jaoks tuleks alati paika panna kindel tegevusplaan ja eesmärgid, mida soovitakse täita. Vahet pole, kas tegemist on jaeketi või koduse majapidamisega. Rimi seab igaks aastaks kindlad jätkusuutlikkuse eesmärgid, mille poole läbimõeldud tegevustega püüeldakse. 

Teatavasti on Rimi võtnud eesmärgiks saavutada oma tegevustes kliimaneutraalsus ehk vähendada enda tegevuste mõju keskkonnale ning investeerida keskkonnaga seotud projektidesse, läbi mille samuti kliimamõjusid vähendada.

“Võrreldes 2019. aastaga suudeti möödunud aastal vähendada CO2 heitkoguseid 50% võrra, mis tähendab, et alates 2006. aastal seatud eesmärgist on tänaseks vähendatud kogu ettevõtte heitkoguseid 81%,” sõnas Rimi jätkusuutlikku ettevõtluse juht Katrin Bats

Kui toona seatud eesmärk oli vähendada süsinikuheiteid aastaks 2020 70%, siis tänu edukatele projektidele on tänaseks eesmärk juba ületatud. Ülejäänud 19% heitkogustest kompenseeritakse investeerimisega CO2 vähendamise projektidesse kogu maailmas.

Süsinikuheidete vähendamine on vaid üks tahk jätkusuutliku ettevõtluse juures. Lisaks heitgaaside vähendamisele on Rimi eesmärgiks ka toiduraiskamise vähendamine ja rohelisema energia kasutamine.

Toidukadu ja roheline energia

Eestis visatakse aastas ettevõtete ja kodumajapidamiste poolt ära ligi saja miljoni euro eest toitu aastas, kusjuures kodumajapidamised moodustavad sellest 70%. Rimi eesmärk on vähendada enda tekitatud toidujäätmeid aastaks 2025 poole võrra. Jõupingutused selle eesmärgi saavutamiseks hõlmavad näiteks kaupade tellimise prognoosimise optimeerimist, toodete töötlemist, säilivusaegade jälgimist ja palju muud. 

“Möödunud aastal annetas Rimi kokku 1175 tonni toitu. Toidukaupu jääb üle kõikides jaekettides, kuid annetades on võimalik muidu äraviskamisele minevat toitu päästa ning möödunud aastal kasvas Rimi poolt Toidupangale annetamine 42%,” rääkis Bats.

Kokku moodustavad Rimi annetused Toidupangale päästetud toidu kogustest 40%.

Heitgaaside vähendamisel on oluline roll energiatarbimisel ja tootmisel. Rimi kasutab oma hoonetes rohelist energiat ning rendipindadel kasutatavale elektrienergiale on hangitud päritolusertifikaadid. Sedasi on Rimi vähendanud tänaseks oma CO2 heitkoguseid üle 60 korra. 

Möödunud aastal vähendati elektritarbimist ruutmeetri kohta 34% võrreldes 2006. aastaga. Tulemus saavutati suuresti tänu LED-valgustusele, automaatikale ning uute jahutus- ja kliimaseadmete kasutuselevõtule.

Kodumaine toodang ja kala, mis ei sure välja

Keskkonnateadlikumad inimesed juba teavad, et kala ja teiste mereandide arvukus on tõsises kriisis ning ülepüüdmine põhjustab nii globaalseid ökoloogilisi kui ka sotsiaalseid tagajärgi. Rimi võttis suunaks ainult jätkusuutliku kala pakkumise, mistõttu lõpetati möödunud aasta 1. juunist punasesse nimekirja kuuluva kala ja mereandide sisseostmine.

Samuti kadusid lettidelt troopilised krevetid, pangassius, tursk, angerjas, vikerforell ja süvalest, mida pole püütud või kasvatatud jätkusuutlikul viisil. See otsus tegi Rimist esimese jaekaubandusketi Baltikumis, kes lõpetas ohustatud nimekirja kuuluva kala ja mereandide ostmise.

Jaeketina teeb Rimi koostööd paljude erineva suuruse ja keskkonnamõjuga organisatsioonidega,mistõttu viiakse Rimi Balticu poolt iga-aastaselt läbi ka sotsiaalne audit, et hinnata kõikide Rimi tarnijate tegevuste sotsiaalset mõju.

Kala ülepüüdmise sotsiaalne mõju võib olla seotud inimeste töökohtade ja elatisega. Täpselt nagu kalatööstuses mõjutab ka põllumajanduses suurettevõtete tegevus väiksemaid tegutsejaid. Balti riikides on nõudlus kohalikult toodetud toidu järele märkimisväärne ja ainult kasvuteel. 

“Üha enam inimesi soovib, et nende söök nende toidulaual pärineks kodu lähedalt. Sel põhjusel tehakse Rimis pidevalt tööd, et suurendada kohaliku kaubas osakaalu oma kauplustes.

Möödunud aastal oli Rimi lettidel 40% kohalike ettevõtete valmistatud tooteid, kusjuures Talu Toidab väiketalunike ja mahetoodete müük kasvas 2020. aastal 13% võrra,” sõnas Rimi jätkusuutlikku ettevõtluse juht Katrin Bats.