Enamik inimesi ei tekita prügi ja prahti tahtlikult. Jäätmete tootmine pole kellegi jaoks eraldi eesmärk, vaid tarbimisega kaasnev nähtus.

Üksikisiku tasandil tekib enim jäätmeid tarbimisest – poest kaupu ostes on need reeglina pakendatud, eriti kui tegu on toidukaupadega, mille pakendamine on eriti karmilt reguleeritud.

Tõenäoliselt oled isegi ostnud mõne toote, mille puhul pakend on kaubast endast mitu korda mahukam.

Pakend iseenesest ei ole halb

Pakendite teema puhul on lihtne näidata näpuga suurfirmade poole, kes oma kaupade transpordiks, säilitamiseks ja müümiseks tonnide viisi pakendeid toodavad. Kuid nagu igal lool on kaks poolt, ei ole ka pakendijäätmete probleem ainult tootjate lahendamiseks.

“Kui kuskil on probleem, siis pole mõistlik, et näitame näpuga, kes süüdi on. Kõik osapooled peavad ennast muutma,” rääkis Rimi jätkusuutlikku ettevõtluse juht Katrin Bats.

“Pakend ei ole tulnud maailma selleks, et ta jõuaks loodusesse. Pakendi eesmärk on tagada toidu säilivus ja hügieen. Kui mõelda paar aastakümmet tagasi, siis minevikus lahtiselt ostetud ja täna hermeetiliselt suletud pakendites toidukaupade eluiga on väga erinev, olgu see siis hakkliha või juust.”

Tõsi, tarbijad ise pakendeid ei tooda. Ent kui toidutöötja pakendab oma kaubad plastikusse, siis selle plastpakendi jõudmine keskkonda sõltub juba lõpptarbijast ehk inimesest, kes kauba ostab ja koju viib. Ideaalis jõuaksid kõik pakendid vastavalt materjalile ja tüübile tagasi ringlusesse ning meie elukeskkond püsiks jäätmetest puhtana.

Ometi tekib pakendijäätmeid meeletu kiirusega ning suur osa neist ei jõua kahjuks tagasi ringlusesse ega isegi jäätmejaama. Just pakendite viimase etapi – äraviskamise – puhul mängibki suurimat rolli meie endi käitumine.

Kaks olulist mõtet, et vähem pakendeid tarbida

Üks lihtsamaid samme, mida igaüks meist oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha saab, ongi seotud pakenditega. Kas oled varem mõelnud sellele, et äkki oleks võimalik oma sisseostud teha täpselt samamoodi nagu praegu, ainult et väiksema kaasneva pakendihulgaga?

Sihtasutuse Teeme Ära haridusjuhi Kadri Kalle sõnul võiks endalt enne poodi suundumist küsida kaks küsimust. “Esimene küsimus on muidugi, et mida saab osta pakendita? Näiteks banaanid ei vaja kilekotti. Ja siis teiseks, et mida saaks korduvkasutatavasse pakendisse panna? Olgu selleks siis oma karp, võrk- või riidekott,” rääkis ta.

Teiseks tasub teha endale selgeks, missugused materjalid on pakendi mõistes etemad ja millistest võib olla keerulisem jätkusuutlikult vabaneda.

“Iga pakendi keskkonnajälg sõltub paljudest detailidest, kuid üldjuhul öeldakse, et parimad materjalid on klaas ja metall, sest neid saab materjaline ringluses hoida pea lõpmatu arv kordi,” sõnas sihtasutuse Teeme Ära haridusjuht Kadri Kalle.

“Seda muidugi eeldusel, et pärast pakendi kasutamist see pakend ka ringlusse saadetakse, sest klaasi ja metalli tootmise keskkonnamõju on üsna suur,” selgitas ta.

Nipid: kuidas käia poes võimalikult pakendivabalt?

Pakenditest vabanemine eeldab prügi sorteerimise põhimõtete tundmist ning seda, et kodumajapidamise juures on ka erinevate jäätmete konteinerid. Prügi sorteerimisest on Eestis räägitud juba aastaid, kuid reaalsus näitab, et päris selgeks pole põhimõtted meil veel saanud.

“Üks põhitõde on see, et toidu või ükskõik mille muuga määrdunud paber ei kuulu paberikonteinerisse, ringlusse saab võtta vaid puhast paberit. Väikses koguses majapidamispaberit võib panna biojäätmetesse. Ka ei pea pakendeid piinlikult pesema, oluline on lihtsalt, et sealt mingit vedelikku välja ei tilguks, mis teisi asju määrib,” tõi Kadri Kalle välja paar levinumat punkti, mille vastu tänaseni eksitakse.

Jäätmete osas rõhutas ta kõige olulisema asjana biojäätmete eraldi kogumist, kuna üldjuhul rikuvad biojäätmed ära ka ülejäänud pakendid.

“Samas saab biojäätmeid ringlusse saata ka oma koduias komposti tehes. Aastast 2023 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tagama biojäätmete eraldi kogumise, nii et selle korraldamist võib julgelt oma omavalitsuselt nõuda,” sõnas ta.

Pakendivabamaks tarbimiseks soovitab Kalle kanda endaga kaasas ka väikseid riidest kotikesi, mis ei võta palju ruumi, kuid millesse saab näiteks poes lahtist kaupa osta. “Enamuse juur- ja puuvilju saab osta oma riidekotti. Paljudes poodides on ka pähklid lahtiselt müügil ning ka lahtist leiba-saia saab suuremasse riidekotti osta.”

Kui teatud kaupade puhul on valik pakendatud ja pakendivaba toote vahel selge, siis teinekord nõuab pakendivaba poodlemine ka teatud planeerimist.

“Kui suvel hoogsalt asju sisse teha, siis ka seal saab käiku lasta oma purgid (tomatipastad, marineeritud köögiviljad), samamoodi marjade ja köögiviljade sügavkülmutamine. Kui suvel on korralikult toidukraami varutud, on talvel vähem vaja asju pakendatult poest osta.

Paljuski on siin asi ka harjumuses: mina ise olen harjunud käima toitu ostmas ka turul, kus nii piima- kui lihatooted lahtiselt müügil ja mida tihti oma kaasavõetud karpi või purki ostan. Siis peab olema vaid meeles oma nõud kaasa võtta,” rääkis Kadri Kalle.