Rimi poelettidelt leiab mitmeid tooteid, millele on lisatud õiglase kaubanduse märgis. Mondo Vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd rääkis lähemalt, mida see täpselt tähendab ja miks on oluline teada, kust ja kuidas on meie toidulauale jõudvad kaubad pärit.

Mis asi on õiglane kaubandus?

Õiglane kaubandus on kauplemisviis, mille puhul hoolitsetakse selle eest, et arengumaadest pärit talunikele ja töötajatele oleks tagatud õiglane hind (sh miinimumhind ka siis, kui turuhind läheb väga madalaks), head töötingimused, õiglane töötasu, keskkonnahoid ning keelatud oleksid nii orjatöö kui ka lapstööjõu kasutamine. Teisisõnu, õiglase kaubanduse puhul on arengumaades tagatud samad tingimused, mida oleme harjunud täitma tehes koostööd arenenud riikidega.  

Kui ostame Eesti põllumehelt kartulit või Itaalia põllumehelt juustu, siis on iseenesest mõistetav, et lisaks otsestele majanduskuludele katab hind ka keskkonnahoiu ning riigi kulutatud maksud tervishoiule, turvalisusele ja ühiskonnale. Õiglane oleks võimaldada meiega koostööd tegevatel arengumaadel endale samuti selliseid hüvesid lubada.

Mida peab üks tootja tegema, et saada õiglase kaubanduse märgis?

Selleks, et saada märgis, tuleb teha kindlaks, et kaup on toodetud täpselt nõuetekohaselt. Fairtrade märgise puhul kontrollib nõuetest kinni pidamist rahvusvaheline organisatsioon nimega FLOCERT. Nemad käivad kohapeal kontrollimas nii tootjaid kui ka edasimüüjaid. 

Puuviljade puhul on kontrollimise protsess lihtne – tootjal tuleb tagada õiged tingimused ja edasimüüja peab lihtsalt märgist korrektselt kasutama. Puuvilla puhul tuleb aga lisaks talunikele ka särgi tootjal hoolikalt toimida ning tõendama, et valmistab särgid tõesti ainult just sellest puuvillast. 

Fairtrade puudutab ainult neid tooteid, mis on pärit arengumaadest. Sellist asja nagu Fairtrade kana või piima ei ole olemas, sest neid toodame me ise või impordime naaberriikidest. Arengumaadest jõuavad meieni sellised tooted nagu tee, kohv, suhkur, kakao, puuvill ja troopilised puuviljad nagu banaanid, mangod ja ananassid. Eestis on kokku 650 Fairtrade märgisega toodet, maailmas on neid kokku 30 000.

Kas Fairtrade märgisega tooted on kallimad?

Sõltub sellest, kas tarbijat huvitab kvaliteet või ainult ostuhind. Fairtrade tootjad ja edasimüüjad maksavad litsentsiõiguse eest kallist hinda, mis tähendab, et nad näevad oma toodete kvaliteedi tagamiseks kõvasti vaeva. Sellepärast ei saagi võrrelda tavalisi tooteid Fairtrade märgisega toodetega, sest need ei ole lihtsalt sama kategooria kaup.

Kui valid poest kõige odavama tee ja paned selle kõrvale märgisega tee, siis loomulikult on viimane kallim, aga esimese puhul ei tea sa kust see tee tuli, kas selleks on kasutatud lapstööjõudu, kas töö eest maksti õiglast palka ja mis on selle kulu keskkonnale. Kui see osa juurde arvestada, on odavam variant tegelikult kallim.

Mis on banaani õiglane hind?

Tegelikult ei ole nii, et õiglase kaubanduse märgisega tooted on kallid, vaid teised tooted on hoopis ebaõiglaselt odavad. Banaanid on Eesti poelettidel odav kaup, aga kui maksta kinni kõik tootmisega seotud kulud, oleks banaani turuhind tarbijale 6,9 eurot kilogrammi eest. Praegu maksab selle vahe kinni Ecuadori banaani- või Ghana kakaotalunik, kes saab oma töö eest palka 90 senti päevas.

Hind mõjutab ka tarbija suhtumist toodetesse ning selle abil saaks vähendada toiduraiskamist. Paarkümmend senti maksvad banaanid võivad vabalt laual seista ja lõpuks prügikasti jõuda, sest me ei taju nende väärtust. Samas 5 eurot maksnud banaani naljalt ära visata ei taha.

Mis tarbija asjast arvab?

Eesti inimeste, aga eriti just noorte seas on huvi vastutustundliku tarbimise vastu suur. Peale on tulemas põlvkond, kes mõistab hästi tarbimisahelat ja seda, et iga inimese valikud mõjutavad kellegi teise elu ja tulevikku. Vahel on viis eurot lõpuks ikkagi vähem kui kolm eurot ja praegune odav banaanihind tuleb meil ikkagi hiljem muul moel kinni maksta.

Kui poed pakuvad tavatoodete kõrval Fairtrade märgisega tooteid, siis neid ka ostetakse ja loodetavasti nende osakaal poelettidel ajapikku ka kasvab. Nii et kindlasti tasub õiglaselt toodetud kaupade valikut järjepidevalt laiendada.