Kriis on viimase paari-kolme aasta jooksul meie sõnavarasse jõudnud rohkem kui ehk tahaks. Kas oleme valmis elama mõnda aega ilma elektrita ja nii, et kodustki välja ei pääse? Millised asjad ja toiduvarud võiksid kodu kindlasti olemas olla?
Ära varu toitu, mida sa niikuinii ei söö
Rimi tarneahela juht Taavi Kivisalu soovitab koju varuda sama toitu, mida igapäevaselt sööd. “Ei ole mõistlik varuda kappidesse toitu, mida sa muul ajal suu sissegi ei võta ning siis loota, et äkki kriisi ajal hakkab maitsema,” selgitab ta.
Samas tasub Kivisalu sõnul hoida toitu ringluses ning kindlasti jälgida toiduainete säilivuskuupäevi, et varuks ostetud toiduained käest ei läheks. Selleks soovitab ta kasutada lihtsat meetodit: panna kõige värskemad, äsja poest ostetud asjad kapi kõige tagumisse ossa. “Nii oled kindel, et esmalt kasutad ära ained, mis on kapis eespool,” põhjendab Kivisalu. Kui ostad näiteks kaks pakki makarone ja üks pakk saab otsa, siis on mõistlik kohe uus pakk asemele osta, et kogu aeg oleks väike varu olemas.
Kas sul on vahendid, millega toitu valmistada?
Kui varuda koju purgisuppe või konserve, siis on väga oluline teada, kuidas neid avatakse ja kas sul on kodus olemas avaja või muu lahendus, kuidas konservipurkidelt kaane maha saab. Kriisisituatsioonis on oluline, et sa ei tekitaks endale asjatult vigastusi, näiteks noaga konservipurki avades on lihtne endale viga teha.
Samuti tuleb mõelda sellele, kuidas toit soojaks teha, kui elektripliit ei tööta. Tore muidugi, kui oled varunud koju riisi ja tatar, aga kuidas neist toitu valmistada, kui elektrit ei ole? Kas sul on olemas priimus?
Lisaks tasub mõelda, kas sul on kodus olemas näiteks selline lihtne asi nagu taskulamp. Paljud kasutavad täna taskulambina oma telefoni, aga kriisi ajal on mõistlik säästa telefoni akut. Seega on hea, kui kodus on olemas ka taskulamp.
Infot saab kõige lihtsamini kätte raadiost. Kui kodus eraldi raadioaparaati ei ole, siis autoomanikel on vähemalt võimalus minna vahepeal autosse raadiot kuulama. Rahvusringhäälingu jaamad edastavad kriisi korral kindlasti operatiivselt infot.
Kui oled üle vaadanud, et sul endal on kriisiks kõik olemas, siis kui sul on lemmikloom, ei tohi sa tedagi ära unustada. Ka tema tahab iga päev süüa ja juua.
Kindlasti soovitab Kivisalu kriisivarusid ostes säilitada kainet mõistust ehk teisisõnu ei tasu joosta poodi kilode viisi soola kokku ostma.
Ka kauplused mõtlevad, kuidas kriisiolukorras toimida
Rääkides kaupluste valmisolekust, ütleb Kivisalu, et koroonapandeemia algus andis kaupmeestele päris head infot selle kohta, milliseid kaupu inimesed poodi otsima tulevad. “See andis olulist teavet, milliseid tooteid peavad poed varuma, et häda korral inimestele jaguks,” selgitab Kivisalu.
Samal teemal jätkates ütleb Kivisalu, et tegelikkuses ei leia igast kauplusest suuri laoruume koos suure hulga toodetega. Selleks on suured kesklaod, kus on olemas ka generaatorid, mis näiteks pikema elektrikatkestuse korral hoone olulisemad osad töös hoiavad. “Kauplustel endal üldjuhul suuri generaatoreid ei ole,” ütleb Kivisalu.
Kui tahad kriisiks valmis olla, siis mõtle, et kodus oleks olemas seitsme päeva varu. Selle aja jooksul jõuab riik kindlasti abivajajate juurde. Ja kui soovid mis tahes looduskatastroofi eest kõige paremini kaitstud olla, siis tasub tõsiselt võtta hoiatusi, mida antakse. Nii on hilisemad kahjud palju väiksemad ja saame kriisidega palju paremini hakkama.
