Vahel tuleb ikka ette, et kohe kuidagi ei viitsi pärast pikka tööpäeva ise süüa tegema hakata ning haarad midagi maitsvat kaasa hoopis toidupoe kulinaarialetist. Kuidas on lood aga valmistoidu kvaliteediga: on see üldse õige toit ja kas inimene saab sealt kõik vajaliku kätte?
Teadliku sööja ABC
Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu töötas Rimi valmistoidu erinevate näitajate osakaalu mõõtmiseks välja teadliku sööja ABC märgistussüsteemi. Selle abil saab tarbija jälgida näiteks soola, lisatud suhkru ja küllastunud rasva sisaldust. Peamine on see, et inimene teaks, mida ta sööb.
A-märgistusega komponent jääb tervisliku toitumise seisukohast kenasti soovitusliku vahemiku piiresse. B-märgistus tähendab, et komponent läheneb piirile ja seda tasub tarbida pigem mõõdukalt. C-märgistusega komponendi sisaldus on aga juba üle piiri ning ületab tasakaalustatud toitumise soovitusliku normi. See ei tähenda, et C-märgisega tooteid tuleks vältida. Lihtsalt jälgi, et sinu ülejäänud eined sisaldaksid seda sama koostisosa vähem.
Projekt sai alguse 2016. aastal, mil Merisalu vaatas põhjalikult läbi kõik valmistoidu retseptid ja “puhastas” need ära. “Vahetasime sünteetilised ained looduslike vastu ning eemaldasime toitudest mitmed lisaained ja halvad rasvad nagu hüdrogeenitud õlid,” selgitas Merisalu.
Kui muidu räägitakse, et valmistoit ei ole tervisele hea, siis Rimi kohta seda Merisalu sõnul enam öelda ei saa. “Rimi valmistoit on juba päris mitu aastat väga puhas ja kui võrrelda seda teiste jaekettide valikuga, on vahe suur,” kinnitas ta.
Kas valmistoit on tervislik?
Täna valmistatakse kõik uued retseptid teadliku sööja ABC kriteeriumite järgi. Müügil pole enam ühtegi toitu, mille kõik näitajad oleksid kas B-d või C-d. Kõige populaarsemad valikud on endiselt makaronid hakklihaga, sealiha guljašš, kartulipüree ja kaste, aga üha enam ostetakse näiteks kinoasalatit, toortatrapada ja teisi toite, mis sisaldavad rohkelt köögivilju või kaunvilju. “Minu lemmikud on Rimis toortatrapada kikerhernestega, avokaado-oasalat, kinoa-kanalihasalat ja peedi-kreekapähklisalat,” rääkis Merisalu.
“Makaronid hakklihaga ei ole ebatervislik toit, kui see on osa tasakaalustatud toidukorrast,” rõhutas Merisalu. “Ideaalis võiks iga toidukord sisaldada süsivesikuid, kiudained, rasvu ning valku. Oluline on hoida tasakaalu ja oma päevast toitumist jooksvalt jälgida. Näiteks, kui võtad lõunaks Rimist pitsalõigu, saad sealt kätte süsivesikud ning võiksid valmistada õhtul kodus mõnusa kikerhernesalati röstitud köögiviljadega.”
Valmistoidust sõltub suur hulk inimesi, kes ei jõua kiire elutempo kõrvalt regulaarselt ise süüa valmistada või elavad üksi ega soovi ainult iseenda pärast toiduga mässama hakata. Merisalu sõnul on toiduvalmistamine aga üks enesearmastuse vorm. “Tee endale hea eine ja mitte ainult siis, kui teistele on vaja süüa teha,” soovitas Merisalu. “Valmistoit on tänapäeval küll tervislik, aga see ei tähenda, et inimene peaks ainult sellest toituma.”
Tarbija muutub targemaks
Merisalu sõnul muutub Eesti tarbija tegelikult järjest teadlikumaks, aga tarbija harimine on endiselt väga oluline osa jaekettide tööst. Infot, soovitusi ja uuringuid toitumise kohta on tohutult ja ainus, mis aitab infomüra seest üles leida selle kõige olulisema, on teadmised.
“Tarbija eelistusi mõjutab tohutult see, mis toimub sotsiaalmeedias,” rääkis Merisalu. “See on ühtlasi ka üks peamisi põhjuseid, miks peaks igaüks end õige toitumise põhimõtetega kurssi viima, sest teadlikku inimest ei ole võimalik reklaamide või sotsiaalmeedia postitustega peibutada. Kui keegi üritab inimesele maha müüa toidulisandeid või mõnda detox programmi, siis teadlik tarbija küsib esmalt toitumisspetsialistilt nõu ega hakka oma kehaga huupi katsetama.”
Teadliku sööja ABC kohta leiab rohkem infot siit.
