Targa tarbija blogi

Sada miljonit eurot aastas prügikasti: kes on Eesti suurimad toiduraiskajad ja kuidas probleemi lahendada?

Sööma peab, sellest ei saa ümber inimene ega ükski teine elusolend. Kahjuks on just inimesed loomariigis need, kelle söögilauast läheb tihtilugu suur osa äraviskamisele.

Keskmiselt tekitab Eesti inimene aastas 54 kg toidujäätmeid, millest 20 kg moodustab toidukadu ehk toit, mis mingil põhjusel jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.

Suurim toidukadu tuleb kodumajapidamistest

Küsitluste põhjal on tänaseni inimestel üpris kindel arvamus, et suurimateks toiduraiskajateks on ettevõtted, olgu need siis toiduainete tootjad või jaekaupmehed. 

Loomulikult tekib toidujäätmeid ja toidukadu ka teistes toiduahela etappides – restoranid, kohvikud, toidupoed – kuid statistika siiski ei valeta. Üle 70% kogu Eesti toidujäätmete tekkest ehk ligi 70 000 tonni aastas tekitatakse kodumajapidamistes ning selline on trend üle kogu Euroopa.

“See on tõesti väga levinud arvamus, et jaeketid on suured toiduraiskajad,” sõnas Rimi vastutustundlikku ettevõtlusse juht Katrin Bats. 

Kui kauplus õhtul suletakse, pole riiulid üheski poes reeglina tühjad, millest võibki jääda mulje, et ju läheb suur osa kaubast äraviskamisele. Tegelikult on iga äravisatud kaup ettevõtte jaoks kahjum ning toiduraiskamise vähendamine on üks meie suurimaid eesmärke, mistõttu panevad kõik jaeketid väga suurt rõhku võimalikult täpsete koguste tellimisele ja tarbijate käitumise ennustamisele.

“Riiulihind on kauplustes kullahinnaga. Kui sa poes ringi vaatad, ei näe sa kunagi tühje riiuleid, sest iga ruutmeeter on täpselt läbi mõeldud. Meie eesmärk on ju alati kõik tellitud kaup maha müüa, mitte see ära visata. Inimene ei tee kodus iga kuu mahakantud toidu aruannet nagu meie, kuigi see on nii peredele kui ka ärile ühtemoodi kahjulik,” selgitas Bats.

Keskmine Eesti perekond viskab aastas toidukaona ära ca 120 euro väärtuses toitu, lastega leibkonnad isegi ca 200 euro eest. Kokku teeb see aastas Eesti pere poolt 63 miljoni euro eest ära visatud toitu.

Toidukauplustes jääb aga toitu müümata hinnanguliselt 22 miljoni euro eest.

Kui kodumajapidamistes läheb mahakantud toit prügikasti, siis jaekauplustes võib osa mahakantud toidust lugeda läbi annetuste päästetuks. Näiteks annetas Rimi möödunud aastal kahe miljoni euro väärtuses 800 tonni toitu. Suures pildis läheb Eestis prügikasti ühes aastas ligi 100 miljoni euro eest toitu.

Toiduraiskamine on suuresti planeerimise küsimus

Täpselt samamoodi, nagu Rimis iga kuu lõpus mahakantud kaupade aruandeid koostatakse ja nende põhjal uue kuu tellimusi planeeritakse, võiksid tegelikult käituda ka tarbijad. 

“Toiduraiskamine on suuresti planeerimise probleem. Elu on läinud mugavaks, poed on praktiliselt iga kell lahti ning enamik inimesi käivad poes mitu korda nädalas. Isegi kui inimesed toitu ära viskavad, siis ei tunta end halvasti, sest alati saab ju juurde osta,” nentis Bats.

Osa inimeste jaoks ei ole toidu raiskamine suur probleem lihtsalt seetõttu, et nad saavad seda endale lubada. Väiksema eelarvega majapidamistes ei pruugita aga endale teadvustada, kui suur kogus toitu tegelikult kuu ja aasta lõikes oma tee prügikastis lõpetab ning milline on sellise käitumise rahaline kahju.

Riknenud ja halvaks läinud toitu ei tohi ega saagi süüa, kuid oma sisseoste ja nädala menüüd planeerides on võimalik sisseoste teha selliselt, et kõik ostetud toidukraam suudetakse nädala lõikes ka ära tarbida. 

Jaekaupluste ja kodumajapidamiste puhul tuleb arvesse võtta ka seda, et kui toidupoes jääbki kaup üle, siis ei lõpeta see oma teekonda tingimata prügimäel. Möödunud aastal kasvas Rimi poolt Toidupangale annetatud toidukaupade hulk 42% võrra ja kokku moodustavad Rimi päästetud toidu annetused Toidupangale 40% kogu päästetud toidu kogusest.. 

“Rimis on pidevalt korraga töös 3-4 erinevat projekti, mille eesmärk on vähendada toiduraiskamist. Meie praegune eesmärk on aastaks 2025 vähendada toiduraiskamist 50% võrra. Kui saaksime teha nii, et äraviskamisele minevast toidust enamik läheb annetusteks, siis see viiks meid kindlasti eesmärgile lähemale.

Selle nimel koolitame pidevalt töötajaid ja püüame kaupa tellides kogused võimalikult täpseks saada, et ülejääk oleks võimalikult väike. Sajaprotsendilise täpsusega muidugi klientide käitumist ennustada ei saa ning oma osa siia saavad anda ka kliendid ise, eeskätt oma oste läbi planeerides,” rääkis Rimi vastutustundlikku ettevõtluse juht.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.