Tänapäeva üks suurimaid väljakutseid teadlastele, toiduainete tootjatele ja ka tarbijatele on leida viisid, kuidas valmistada ja tarbida toitu võimalikult jätkusuutlikult ja kvaliteetselt. Üks viis sellega tegelemiseks on asuda õppima Eesti Maaülikooli toiduainete tehnoloogia erialale.
Kui paljud inimesed mõtlevad toidupoes jalutades, kuidas jõudis üks või teine toiduaine poeletile, kust on see pärit või mis mõjutab esmapilgul sarnaste toodete maitset ja kvaliteeti. Sellistele küsimustele oskavad vastata toidutehnoloogid, kelle peamine tegevusala on toiduainete tootmine tööstuslikul tasemel.
Mida tudengid toiduainete tehnoloogia erialal õpivad? Bakalaureuse astmes õpitakse esmalt selgeks, mis on tooraine, millised on olemasolevad tehnoloogiad, kuidas saab toorainest toit ja millised on selle võimalikud omadused. Magistriastmes minnakse juba sammuke kaugemale ja otsitakse vastuseid küsimusele “aga miks?”.
Selleks, et maailmas toimuvaga sammu pidada, on maaülikooli õppekavad läbinud “rohelise” uuenduskuuri. See tähendab, et nüüd saavad tudengid omandada mitmel erialal teadmisi ka keskkonna, tervise, säästliku tootmise ning tarbimise kohta. Nii on see ka toiduainete tehnoloogia erialal, kus traditsiooniliste liha- ja piimatehnoloogia suundade kõrvale on lisandunud taimsete toiduainete tehnoloogia.
Alates eelmisest sügisest õpivad tudengid tavapärastele ainetele lisaks ringmajanduse printsiipe, mis toidutehnoloogias tähendavad peamiselt kõrvalsaaduste väärindamist, et tootmisprotsessis midagi raisku ei läheks. Äkki on võimalik kõrvalsaadustest hoopis mõni uus toiduaine valmistada? See on globaalse tähtsusega teema, sest praeguse seisuga läheb meil toodetud toidust raisku ligi kolmandik, millest vähemalt pool on tegelikult täiesti söödav. Raiskamine toimub nii põllul, tööstuses kui ka müügiga tegelevates ettevõtetes. Toiduainete tehnoloogid keskenduvadki kõigele sellele, mis jääb põllu ja poeleti vahele ehk töötlemisprotsessi.
Teine oluline suund on tervis: kuidas vähendada populaarsetes toiduainetes suhkru ja soola sisaldust ilma, et kannataks maitse või toidu kvaliteet. Lisaks magusale maitsele on suhkur ka säilitusaine, mistõttu seisavad toidutehnoloogid silmitsi mitme suure väljakutsega: kuidas toota tervislik, maitsev ja hästi säiliv toit ilma, et peaks kasutama ülemäära palju suhkrut ja teisi säilitusaineid.
Seda kõike tuleb teha Eesti keskmisest nõudlikumal turul. Eelkõige iseloomustab Eesti toidutööstust innovatsioon, keskmisest laiem valik ja tihe konkurents. Maailma pildis on Eesti toit üks puhtamaid ja kvaliteetsemaid ning selle üle tasub kindlasti uhkust tunda. Samas paneb see tootjad olukorda, kus vigu lubada ei saa, sest pettunud tarbijal on kohe mitu head alternatiivi võtta.
Need on mõned näited sellest, millega tegelevad maaülikooli toiduainete tehnoloogia eriala tudengid ja lõpetajad, kes on oma valdkonna olulisuse tõttu tööturul väga hinnas. Tõenäoliselt ei ole olemas ühtegi toiduainete ettevõtet, kus ei oleks tööl mõnda maaülikooli vilistlast.
Kõigest sellest lähemalt kuuleb juba maaülikooli podcastis. Esimeses saates käis meil külas toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli juht Ivi Jõudu, kes rääkis sellest, keda oodatakse toidutehnoloogia erialale kandideerima, milline näeb välja toidutehnoloogi tüüpiline koolipäev, kuhu võiks minna praktikale ja millised põnevad karjäärivõimalused lõpetajat ees ootavad.
Hoia kindlasti silma peal maaülikooli kodulehel ja sotsiaalmeedias Facebooki lehel ja Instagramis, et saada rohkem infot õppekavade, sisseastumise ja tudengielu kohta. Aitäh kuulajatele ja maaülikoolis näeme!
Bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste ja õppekava kohta leiad rohkem infot siit.
Magistriõppesse astumise tingimuste ja õppekava kohta loe lähemalt siit.
Toiduainete tehnoloogia õppekavade moodulite täiustamine toimus koostöös Horisont 2020 Valortech ERA Chair projektiga, mille kohta leiad rohkem infot projekti kodulehelt.
