Portugallane Artur Mendes (44) korraldab jätkusuutlikkusele pühendatud Boom festivali, mille kuulsus on levinud Euroopa piiridest välja üle terve maailma. Geenius kohtus värvika festivalihundiga Lissaboni südames ja küsis, millise sõnumiga ta juba vähem kui kuu aja pärast Eestisse tuleb.
Mendes on üks peaesineja 28. aprillil Tartus toimuval Kultuurikompassil “How To Change The World Through Environmentally Friendly Cultural Management? Kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu?”
Seekordne kompass avab teemat kolme alateema kaupa: ühiskondlik kokkulepe, keskkonnahoidliku kultuurikorralduse valdkondade ülene revolutsioon ja laiem inspiratsiooni kogumine edasiseks.
Artur Mendes, teie olete olnud Boom festivaliga seotud juba pikalt. Kui nüüd aga minna algusesse tagasi siis, kuidas sai Boom alguse?
Boom festival sai alguse aastal 1997. aastal Lissaboni lõunaosas, kus esimesel üritusel osales 2500 inimest. Juba algusest peale oli see seotud mitte ainult muusikaga, vaid alternatiivse elustiili ja kultuuriga. Kuigi osad inimesed võivad seda nimetada psühhedeelseks, teised transformatiivseks, on see midagi palju enamat, kui arvate.
Meie jaoks on kõige olulisem teha festivali, mille eesmärk on inimese ümberkujundamine ja samal ajal toetada maa uuenemist, mis on meie peamine eesmärk. Nüüd toimub festival Idanha-a-Novas.
Ajaga on Boom kasvanud Euroopa suurimaks ja ajakirja Rolling Stones andmetel maailmas üheks populaarsemaks omataoliseks festivaliks. Samas ei tundu 40 000 inimest ühes kohas pidutsemas just väga keskkonnasõbralik. Kuidas te sellega hakkama saate?
40 000 inimest võib olla tegelikult väga jätkusuutlik. Kui vaatame inimrühmi, siis on alati väga keeruline leida tasakaalu inimese olemasolu ja mõju vahel ümbritsevale maale. Võib-olla siis, kui olime jahimehed-korilased, saime seda tasakaalu rohkem teha, sest sõime seda, mida loodus meile annab.
Kuna me elame nüüd aga linnades ja meil on toimunud suur põllumajanduslik areng, siis arvan, et tasakaalu leidmine on olnud üsna keeruline.
Aga mida me üritame teha on see, et proovime panna neid inimesi, kes jaotuvad meie 180 hektarilisel festivalialal laiali, andma maale tagasi seda, mida sealt võtame. (Rahvuspargis asuval festivalialal on viis lava, ja lugematu hulk muid alasid, kus saab koos terve perega aega veeta. – Toim.)
Näiteks puhastame vett, mida kasutame enda pesemiseks või restoranides. Pärast töötlust läheb see tagasi maasse, sest kasutame vett kastmiseks. Me ei kasuta wc-des kemikaale.
Biojäätmed muudame kompostiks ja seeläbi jõuavad need tagasi mulda. Nii et see on alati nagu suletud ahelaga taastav lähenemisviis, mida püüame teha nii palju kui võimalik. Lisaks muidugi käib selle kõigega kaasas kultuuriline, hariduslik ja pidulik osa.
Boom on läbi aastate saanud palju erinevaid auhindu ning seda on viiel korral tunnustatud Greener Festival Award auhinnaga. Kas te olete kunagi kokku arvutanud summa, mille olete taaskasutuse abil säästnud?
Jah, meil on kõik need andmed kogutud ja igal aastal pärast festivali koondame need andmed kokku ja teeme omad järeldused.
Kuid meie jaoks on üsna oluline, et me ei vaataks festivali kui ühekordset projekti aastas, sest see on pigem palju rohkem nagu üks suur aastaringselt vältav projekt, mis kulmineerub Boom festivaliga.
Alates 2010. aastast omame me maad, millel festivali teeme. See on Portugali sisemaal (Idanha-a-Nova omavalitsuses – toim.), Lissabonist kahe ja poole tunni autosõidu kaugusel asuv koht. Teeme seal taaselustavat protsessi, taaskasutades metsa ja suurendades bioloogilist mitmekesisust.
Lisaks kasutame festivali meile ressursside andmiseks ning sisendi loomiseks, et saaksime selliseid projekte edasi viia.
Kuid see on palju enamat kui lihtsalt festival, see on justkui keskkond, kus üritame maale anda tagasi selle, mille võtame.
Kas maailmas on veel selliseid festivale?
On mõned festivalid, millest osad on väga heal tasemel. Näiteks Lightning in a Bottle Ameerikas, Shambala Inglismaal, EDC Orlandis. Meie erinevus nendega seisneb selles, et meile kuulub maa, millel festivali korraldame. Enamik neist festivalidest aga kas rendivad maad või toimuvad need linnakeskkonnas, mis on samuti erinev. Linnas saab kasutada osa infrastruktuurist ja kogu logistika ning transport on juba olemas. See on nende eelis.
Teistel festivalidel, kes kinnisvara üürivad, pole mõnikord ressursse, mis meil on. See on ühest küljest eelis. Ja teisel viisil on see väljakutse, sest nende maakulud on jällegi suuremad, kuna meie omame oma maad.
Eeliseks on see, et saame festivali vaadata kui laiemat väljundit, mida saab teha pikas perspektiivis.
Näiteks on meil lambad, kes aitavad bioloogilist mitmekesisust veelgi suurendada. Sama asi kehtib aia kohta ja saame ka puid istutada nii nagu soovime. Saame teha mida tahame, lähtudes maa ökosüsteemist.
Teiste festivalide puhul, mis maad rendivad, on see asi veidi keerulisem.
Järgmise aasta festival on teil juba välja müüdud. Mis on teie saladus? Miks inimesed tahavad tulla Boom festivalile?
Ma arvan, et üks saladus, isegi mitte saladus, vaid üks meie jaoks kõige olulisemaid asju, on sidusus selle vahel, mida me kuulutame või jutlustame ja kes me tegelikult oleme ja kellega välja paistame. Tahame, et inimesed kogeksid seda, mida lubame.
See, mida nad meie pakutava programmiga saavad, on üsna oluline keskkonnatehnoloogiate ja kultuuri mõttes.
Jällegi on meie jaoks oluline olla inimeste mõttemaailma ümberkujundaja ja ka taimestiku taasloomine on meile oluline.
Nii et tegelikult on küsimus selles, kuidas saaksime luua inimestele head tingimused lõõgastumiseks, aktiivseks ajaveetmiseks, uue teabega kokku puutumiseks ja samal ajal anda neile mõned tööriistad, et nad saaksid tagasi tavaellu minnes midagi enda sees muuta. See on väga oluline.
Kas on veel midagi, mida soovite, et festivalile tulijad tagasi annaks?
Meie jaoks on kõige olulisem see, et inimesed võtaksid lahkudes endaga kaasa alge oma kogukonna muutmiseks. Mida me tõesti tahame, et nad endaga festivalile tooksid, on avatud meeled, tulevikku suunatud lähenemine, et nad avaksid üksteisele oma südame ja saaksid üle mõnest tingimuslikkusest, mida tavaühiskond neile peale surub. Olgu selleks näiteks piirdumine sellega, kust nad on pärit või kus nad elavad. Tahame väga, et inimesed avastaksid oma uue mina ja avastaksid teisi inimesi ning aktiveeriksid midagi sügaval südames.
Mis on põhisõnum, mille Tartusse tood ja millest seal räägid?
Ma ütleks jälle, et Tartus jagan neid osi meist, millest juba eelnevalt rääkisin. Jagan kogemusi meie festivalilt ja meetodeid inimeste ümberkujundamiseks.
Loomingulised festivalid on väga olulised, et toetada inimese transformatsiooni laiemalt. Kuna festivalid on linnade mikrokosmos, tegelevad festivalid ka meie põhivajadustega. Samas võib festival luua tõeliselt positiivse sotsiaalse keskkonna.
Te osalete Tartu Kultuurikompassil. Mida te selle ürituse kohta teate?
Sain tegijatelt väga ilusa sõnumi ja kutse tulla osalema ning olen ka kohtunud tegijate grupiga.
Tahan öelda, et Eesti on riik, mis on arenenud tehnoloogiliselt ja majanduslikult, on avanud end ka looduskultuuri tulevikku suunatud lähenemise osas. Näha on, et Tartu on seadnud endale eesmärgiks jagada jätkusuutliku kultuurijuhi lähenemisviisi. See näitab tõesti, kui tulevikule mõtlev on Tartu ja Eesti. Ootan väga Tartusse minekut.
Rohkem infot Tartu Kultuurikompassi foorumi ja seal üles astuvate teiste esinejate kohta leiab SIIT.
