Tartu 2024

Keskkonnaga arvestamist ei saa lükata homsele: Tartu on võtnud suuna kestliku kultuurikorralduse poole

Festival Tartus Aparaaditehases.Foto: Kiur Kaasik

Üks Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnu on teatavasti Tartu. See toob linnale lisarahastust ja turiste, aga paneb seadma ka pikaajalisi eesmärke. Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate oluline siht on teha sündmusi edaspidi sel moel, et keskkonnale langeks väiksem koormus ning et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult tagasihoidlik. Kas ja kuidas on see võimalik? 

Varasematel aastatel kultuurikorraldajatega peetud kõnelustest ning 2018. aastal tehtud uuringust selgus, et rohelisem kultuurikorraldust peetakse oluliseks, küll aga vajab lahti seletamist asja olemus ning ka võimalused säästlikult toimida.

Et kestlik sündmuskorraldus ei jääks pelgalt sõnadeks, lõi SA Tartu 2024 koostöös kestlike sündmuste terviklahendusi pakkuva ettevõttega Acento keskkonnategevuste strateegia, kus on kirjas eesmärgid, mille poole püüeldakse. Strateegiat toetab keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhend, mida jälgitakse kõigi Tartu 2024 ametlikku programmi kuuluvete sündmuste elluviimisel. 

Keskkonnasõbralik sündmuste korraldamine – kuidas seda teha?

Autovabaduse puiestee.Foto: Mana Kaasik

SA Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk toob välja, et Tartu 2024 püüdleb eelkõige nelja suure eesmärgi poole, mis kõik peaksid nelja aasta pärast olema saanud juba iseenesestmõistetavaks normiks.

Suund on võetud sellele, et 2025. aastaks peaks Tartu 2024 projekti kaasatud omavalitsustes olema tekkinud kultuurikorralduse inventari park (taskukohased teenused), mida renditakse ja jagatakse üksteisele. See tähendab, et igal sündmuskorraldajal ei ole enam isiklikud dekoratsioonid, prügikastide raamid, nõud ning muu taoline inventar vaid neid jagatakse omavahel. “See võimaldab avalikke ja kultuurisündmusi korraldada ühekordseid lahendusi kasutamata,” selgitab Pikk ja täpsustab, et 2022. aastal kinnitatakse ka konkreetne numbriline eesmärk.

Ta lisab, et  2025. aastal võiks olla tavapäraseks saanud seegi, et sündmustel pakutakse keskkonnasõbralikku, mahedat ja kohalikku toitu ning kui midagi peaks alles jääma, siis oleks norm toidu ümberjagamine.

Ka jäätmete liigiti kogumine sündmustel ei tohiks nelja aasta pärast enam kedagi kulmu kergitama panna või segadusse ajada. “Oleme seadnud eesmärgi, et vähemalt 90% sündmusi on 2025. aastal korraldatud nii, et jäätmed on kogutud liigiti,” toob programmijuht välja ka konkreetse numbrilise sihi. Ta lisab, et oluline osa plaanist on veel see, et 2025. aastal toimuvatel sündmustel peaks võrreldes aastaga 2022 kasutatama rohkem keskkonnasõbralikke energia- ja transpordilahendusi.

“Praegused keskkonnaolud, mure tuleviku pärast ning soov, et ka meie lastele ja lastelastele jääks elamisväärne maailm, loovad proovikivisid ka sündmuste korraldajatele,” sõnab Triin Pikk ja suunab, et sel teel saabki abi näiteks keskkonnategevuste strateegiast ja keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhendist.

 Arutelu viib lahendustele lähemale

“Kestlikkus ja võimalikult tagasihoidlik ökoloogiline jalajälg on midagi, millega tuleb arvestada ning millega aina enam soovitakse arvestada ka kultuurikorralduses,” kinnitab Pikk.

Et tõde selgub tihti rääkides ja mis seal salata – sõbralikult vaieldes, on Tartu 2024 võtnud ette korraldada põhjalik arutelu teemal “Kas kestlik sündmuskorraldus on võimalik?”

2. juunil kell 14.00 kõnelevad kultuurikorraldajad ja keskkonnaeksperdid Tartus sellest, kas Eestis on praegu ja tulevikus võimalik korraldada sündmusi keskkonnasõbralikult. Esilinastub ka humoorikas lühifilm, kus tuntud Eesti näitlejad proovivad omal käel järele, kuidas kestliku sündmuse korraldadamine sujub.

Arutelu “Tartu 2024 LIVE! Kas keskkonnasõbralik kultuurikorraldus on ikka võimalik?” ja film kantakse üle nii Tartu2024 Facebooki lehel, Facebooki ürituste lehel kui ka Geeniuse Roheportaalis.

Otseülekandes tutvustatakse laiemale avalikkusele ühtlasi ka Tartu 2024 keskkonnategevuste strateegiat ja keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhendit, mille järgi tegutsetakse Tartu linnas juba sellel suvel.

Sõna on lubanud sekka öelda Kirsika Meresmaa, Oliver Kivimäe, Paul Lepasson ja arutelu juht Kadri Kalle.

Kirsika Meresmaa on mitmekülgse kogemusega kultuurikorraldaja ja bändimanager, kes töötab ka Viljandi pärimusmuusika festivali jäätmekorralduspealikuna.

Oliver Kivimäe on Klubi Tartu Maraton projektijuht ja kultuurikorraldaja, kes on eriilmelisi kogemusi ammutanud teiste seas Schilling Festivali, Viljandi Music Walki ja Tartu Valgusfestivali elluviimise käigus.

Paul Lepasson on muusik (Depoo, Mimicry), DJ, kunstnik ja kultuurikorraldaja, kelle pagasis on hulganisti sündmusi, sh tuntud peosarjad Sünk ja Apareiv, ning kultuuriteemalisi artikleid. Muuhulgas kujundas Paul programmi kultuuriklubis Arhiiv ning vastutab praegu ka Tartu baari Kivi kultuurisündmuste eest. 

Kadri Kalle on keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu haridusvaldkonnaga tegelenud üle 10 aasta, nii korraldaja kui koolitajana. Ta on üks Teeme Ära Puhta Maailma Plaani kokkupanijatest ja selle rakendamise koolituse looja.

Kadri on kestliku ürituskorralduse konsultatsiooniettevõtte Acento üks asutajatest. Lisaks on ta töötanud ka kokana ja omab praktilist arusaama toitlustusasutuse vajadustest ja piirangutest. Kadri pagasis on koolitaja ja õppejõu kogemused keskkonnateadlikkusest, teaduslik lähenemine ning Euroopa tasandi teadmised keskkonnast ning jäätmedirektiividest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.