Tartu 2024

Lumeta talved ja kliima soojenemine: inimtegevuse tagajärjed panevad mõtlema, kas keskkonnasäästlik kultuurikorraldus on võimalik

Arutelu kestliku kultuurikorralduse teemal juhtis Kadri Kalle, sõna ütlesid sekka Kirsika Meresmaa (Viljandi pärimusmuusika festival), Paul Lepasson (kultuurikorraldaja, SÜNK) ja Oliver Kivimäe (Klubi Tartu Maraton).Foto: Mana Kaasik

2. juunil arutlesid kultuurikorraldajad Tartus selle üle,  kas ja kuidas saab kultuurisündmusi korraldada nii, et keskkonnale jääks sellest maha võimalikult väike jalajälg (vaata arutelu siit).

Oma kogemustest, proovikividest ja võimalustest rääkisid sündmuskorraldajad Kirsika Meresmaa (Viljandi pärimusmuusika festival), Oliver Kivimäe (Klubi Tartu Maraton) ja Paul Lepasson (kultuurikorraldaja, SÜNK). Vestlust juhtis Kadri Kalle, kes on üks kestliku ürituskorralduse konsultatsiooniettevõtte Acento asutajatest ja “Teeme ära” puhta maailma plaani kokkupanijatest.

Sündmuse avas SA Tartu 2024 nõukogu esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas, kes rõhutas, et keskkonnateemad on kesksel kohal ka Tartu Euroopa kultuuripealinna kontseptsioonis “Ellujäämise kunstid”. Klaasi sõnutsi tuleb keskkonnateemades rääkida kultuurikorralduse kontekstis kuna just kultuuri kaudu on võimalik ühiskonnas kõige püsivamad muutused saavutada, sest kultuur mõjutab kõiki eluvaldkondi.

Arutelul tutvustati ka Tartu 2024 eestvõttel ja toetajate abiga värskelt valminud keskkonnategevuste strateegiat ja juhendit, mis on kättesaadav Tartu linna ja Tartu 2024 kodulehel.

Kuidas teha võimalikuks keskkonnasõbralik kultuurikorraldus?

Viljandi Folgi korraldamisega seotud Kirsika Meresmaa sõnutsi on folgi korraldajad juba ammu keskkonnateemadele mõelnud ning 2019. aastal suudeti tubli tegutsemise tulemusena tekitada festivalil lausa poole võrra vähem prügi kui aasta varem.

Alustuseks võttis folk suuna taaskasutatavatest materjalidest tehtud lavade poole. 2019. aastal olid fookuses jäätmed ning suurim prügitekitaja on Meresmaa sõnul ühekordsed nõud. Kuna korduvkasutatavat lahendust toona ei leitud, otsustati komposteeritavate nõude kasuks. Lähim nõude tööstusliku kompostimise võimalus oli Soomes, kuid Väätsa prügila oli valmis testprojekti proovima ja lõpuks õnnestus koostöö ning jäätmete vähendamine hästi. 

Oliver Kivimäe tõi prügi kogusest kõneldes välja, et  2019. aastal lõpetati Tartu maratonil ära tasuta kilekottide jagamine. See tähendab, et aastas jääb ringlusse laskmata keskmiselt 45 000 kilekotti.

“Alustasimegi lihtsamast, otsisime kilekottidele alternatiive ja inimesed tulid kaasa,” sõnas Kivimäe. Ta lisas, et maratonile toodi joomiseks ka tasuta kraanivesi ja 2019. aastal tehti väiksem rulluisumaratoni nii, et ei kasutanudki ühekordseid joogitopse.

Kuidas inimesi kaasata

Kultuurikorraldajate arvates on väga oluline inimesi muudatustest ja jalajälje vähendamise tähtsusest teavitada ning reeglid peavad olema selged ja nähtaval. Vajadusel võib kaasata rohesaadikud, kes inimesi  juhendavad. Liiga palju ning karme reegleid ei ole aga kiirustades  mõtet kehtestada, alustada tuleks samm-sammult, sest nii on publik altim muudatusi vastu võtma.

Arutelul osalenud tõdesid, et paraku on keskkonnasäästlik sageli kallim ning ei mahu eelarvesse. Paul Lepasson viitas, et tegeleb niši- ja underground üritustega ja seda nii-öelda oma rahakoti peal. “Keskkonna säästmise peale läheb väga palju ressurssi. Vaatan, et sisu ei kannataks ja kellelegi võlgu ei jääks,” nentis ta. 

Kirsika Meresmaa nõustus ning täiendas, et keskkonnateema töömaht on väga suur, nõuab palju aega ja  ressursi. “Viljandi Folgi meeskonnas on näiteks inimene, kes tegelebki ainult keskkonnateemadega,” tõi ta välja.

Ühiselt tõdeti, et keskkonnale mõeldes ei tohiks ära kaduda või nihkesse minna sündmuse fookus.

Jagagem keskkonnaalaseid kogemusi

Lisaks eelnevale jõuti arutelul ühele meelele selles osas, et korraldajatel oleks mõistlik omavahel kogemusi vahetada ning rääkida, mida üks või teine ettevõte või korraldaja on keskkonna säästmiseks teinud. Ise jalgratast leiutama hakata ei ole mõtet.

Viidati ka sellele, et rohepesu ehk ökoeksitamine on teema, mille ohvriks võib keskkonnateemadega tegeledes kergesti langeda. Külastajatele on oluline tagasisidet jagada, mida keskkonda säästvat tehti ja kuidas ettevõtmine, sest see kasvatab teadlikkust ning motiveerib tegutsema.

Kuidas algajaid korraldajaid motiveerida ja millest alustada? 

Arutelul osalenud kultuurikorraldajad tõid välja ka konkreetseid näpunäiteid. Oliver Kivimäe märkis, et kontoris, kus ta töötab, hakati liigiti prügi koguma. “Maratoni korraldajana, kui veebruaris on +10 kraadi ja maa lumeta, saad paratamatult aru, et see on inimtegevuse tagajärg, kliima soojenemine. See paneb mõtlema.”

Kirsika Meresmaa aga andis soovituse taaskasutada võimalusel materjale ning suunas, et kui võetakse kasutusse midagi uut, tasuks seda teha arvestusega, et seda saaks ka tulevikus kasutada.

Kultuurikorraldajate arvates on asi, millele kõigil oleks vaja mõelda korduvkasutatavad nõud ja turule oleks vaja teenusepakkujat, kes tegeleks pandinõudega. Sündmuste korraldamise juurde võiks aga appi kutsuda vabatahtlikud rohe saadikud, kes oskavad ja tahavad külastajaid jätkusuutlikkuse asjus juhendada. 

Milline keskkonda säästev muutus võiks olla toimunud aastaks 2024?

Aruteluringis jõuti ühisele nõule, et 2024. aastaks võiksid rohesaadikud olla iseenesest  mõistetavad ning neid ei peaks tikutulega taga otsima. Ühekordse plastiku peaks selleks ajaks keelustama ning energiamahukatele generaatoritele võiks olla parem alternatiiv, tarbida võiksime  fusion-energiat.

Kokkuvõttes olid kõik seda meelt, et väikestest asjadest alustamine on igale korraldajale jõukohane, olgu see siis tasuta joogivesi osalejatele või materjalide taaskasutamine. Kõigil kultuurikorraldajatel endal tuleks läbi mõelda, kuidas saaks liikuda jätkusuutlikkuse poole ja ise selles vallas teistele eeskujuks olla.

Arutelu on järelevaadatav SIIN.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.