Kontserdi või teatrietenduse läbiviimine ei pea ilmtingimata suurendama kultuuri ökoloogilist jalajälge. Seda teab hästi Taanis sündinud ning nüüd Austrias tegutsev muusik Jonas Skielboe, kelle visioon päikeseenergial töötavast ratastel välilavast on äratanud laia tähelepanu. Kuidas VeloConcerts sündis ning kuidas selle abil kultuurikorraldust jätkusuutlikumaks muuta, räägib muusikust ettevõtja Jonas Skielboe ise.
Kui ma sinu kohta Internetist lähemalt uurisin, siis minu suureks üllatuseks selgus, et VeloConcerts ei sündinudki COVID-19 pandeemia tõttu, vaid sai alguse juba varem. Kuidas idee sündis?
Me äratasime pandeemia selleks, et oma ettevõtte tulu suurendada. (Naerab.) Ei, kindlasti mitte, VeloConcerts sündis ikkagi juba mitu aastat kestnud soovist läheneda ettevõtlusele jätkusuutlikult ja võtta vastutus oma tegude eest. Kust mujalt siis alustada kui mitte iseendast.
Ma olin juba 20 aastat kitarristina mööda maailma ringi tuuritanud ja esinenud. Siis aga sündisid lapsed ja tundsin veelgi enam, et midagi peab muutuma. Püüdsin ise väga jätkusuutlikult elada ja eeskujulikult tarbida, aga kui sa sõidad igal teisel nädalal lennukiga, et kontserdile minna, siis see pole kuigi jätkusuutlik, mistõttu tuleb võtta vastutus selle eest, millega me tegeleme. Asjad peavad muutuma.
Ma arvan, et iga inimene ja ettevõte peaks üritama jätkusuutlikkust juurutada ning kultuurimaastik pakub meile selleks suurepärast platvormi, seda mitte ainult läbi loomingu, kuid ka sel viisil, kuidas me midagi korraldame. Üheks parimaks võimaluseks, kuidas jätkusuutlikkust linnades rakendada ja autodest vabaneda, on jalgratas.
Artist sõltub oma töös väga palju just kontserdipaikadest. Kas VeloConcerts üritab sellele vastu võidelda?
Me tegelikult teeme paljude kontserdipaikadega koostööd ning mõtleme, kuidas muusika jõuaks laiema sihtgrupini. Üheks võimaluseks ongi tuua kontserdid tänavatele. Hiljuti pöördusid meie poole Berliini Filharmoonikud, kes sooviksid samuti meie lava kasutada vabas õhus kontsertide andmiseks. Seega, kui nad on parasjagu tuuril, sõidab lava nendega kaasa.
Meie jaoks on see väga ilus, kuna me ainult ei muuda seeläbi kultuuri ja muusikat nähtavamaks, vaid levitame ka sõnumit jätkusuutlikkuse kohta. See on väga võimas tööriist, kuna meie lava ülespanek võtab aega vaid paar minutit ning see teeb ju kasutamise väga atraktiivseks.
Tean, et teil läheb väga hästi ning lava on hästi vastu võetud. Kas VeloConcerts on sul võimaldanud ka ise artistina esineda või oled sa täielikult keskendunud ettevõtlusele?
Aus vastus on, et mul pole selleks väga palju aega. Kui me teeme turundust, siis loomulikult tahetakse televisioonis, et ma midagi mängiksin, aga see leiab nüüd tavaliselt aset vaid seoses VeloConcerts idee tutvustamisega. Minu jaoks on see täiesti uus mõtlemisviis ja suund, kuidas kontserte korraldada, ja seda ei saa teha 50% võimsuse või energiaga, vaid sinna tuleb panna kogu energia ja jõud.
Millegi täiesti uue alustamine nõuab teatavasti palju ajalist kui ka rahalist ressurssi. Kes on sind sel teekonnal kõige rohkem toetanud?
Mu põhiline partner, kes disaini osas algusest peale kaasa rääkis, on Jakob Illera. Tema lõi esimese visiooni põhjal lava disaini janing nüüdsest teeme VeloConcertsi suuresti kahepeale. Aga meid on väga palju rahaliselt toetanud Austria valitsus ja Viin, et saaksime oma toodet veelgi paremaks arendada.
Meil on tõesti vedanud, et Austrias on väga hea toetussüsteem uue ettevõtmiste alustamiseks. See on väga oluline meile väga palju tähendanud, sest ma alustasin kolm aastat tagasi sisuliselt nullist ning investeerisin VeloConcertsi käimalükkamiseks kõik oma säästud. Kaks kuud pärast seda, kui olime valmis saanud esimese lava, võttis meiega ühendust JBL, kes soovisid koostööd teha. Nad on meid väga palju toetanud, seda nii turunduse kui ka sõnumi levitamise osas mujal maailmas.
Kui palju on teie toode ajas muutunud?
Me oleme esimest versiooni väga tublisti edasi arendanud. Kui esimene lava oli puidust ja alumiiniumist ning kaalus 90 kilogrammi, siis nüüd oleme töötanud uute materjalidega. Lava kuju on seejuures jäänud samaks, ent oleme näiteks tegemas koostööd ühe ettevõttega, kes tegutseb lennundusvaldkonnas ning tänu sellele koostööle on meil õnnestunud lava kaalu vähendada lausa poole võrra: nüüd kaalub see vaid 45 kilogrammi. See on väga tähtis edusamm, kuna kui selle rattaga ringi sõita, siis lisaks lavale on ju vaja arvestada ka muu tehnikaga, sealhulgas kõlaritega, mis kaaluvad väga palju. Seega oli kaalu vähendamine meie jaoks põhieesmärk.
Nüüd on meilt võimalus tellida ka backdrop’e (lava taust – e. k.), mis on positiivne edasiminek artisti brändingu mõttes. See on üks lihtsamaid viise lava isikupärastada, sest me valmistame need ühe nädalaga ning need pole koledad nagu näiteks roll-up reklaambännerid. Esteetilisus on meie jaoks tähtis, kuna lava peab suhestuma teda ümbritseva keskkonnaga, milleks on vahepeal linnaarhitektuur, teisel juhul jällegi loodus. Sestap on meil nüüd ringikujulised taustad, mis näevad ilusad ja esteetilised välja.
Ühtlasi räägib meie kasuks ka fakt, et lava saab vajadusel teha suuremaks või väiksemaks, kuna neid saab omavahel ühendada. Kui üks lava mahutab kuni 11 inimest, siis mitu lava kokkupanduna mahutab juba palju rohkem. See on tohutu eelis, kuna päikeseenergia võimaldab meil mängida nii väikseid kui ka suuri kontserte. Ühtlasi loobume järjest rohkem nüüd ka kaablitest ja juhtmetest, mis on lava ülesseadmisel tavaliselt tõeline piin, seda enam, et välitingimustes peab kõik olema vihma eest kaitstud. Meil töötab heli juhtmevabalt, vaja läheb vaid kõlarit ennast, mille saab lavast vajadusel kasvõi 50 meetri kaugusele panna.
Jätkusuutlikkus on teie jaoks küll väga tähtis, ent milline on sinu hinnang ülejäänud kultuurivaldkonnale?
Minu jaoks on see üks väga suur paradoks. Väga paljud muusikud elavad jätkusuutlikult ja järgivad jätkusuutlikke eluviise. Ent kui läheb muusika tegemiseks või näiteks filmivõteteks, siis ununeb see kõik järsku ära. See paneb mind mõtlema, et midagi peab muutuma, ja see muutus peab olema lihtne, sest inimestel on kõik eeldused mõttemustri muutmiseks olemas. On raske paluda muusikult, et ta ei sõidaks tuurile lennukiga, aga selleks, et midagi tema mõttemustris muutuks, on vaja talle ulatada selleks vajalikud tööriistad.
Meie jaoks on peamine, et iga etapp, olgu selleks lava ülespanek või kvaliteetse heli tagamine kontserdil, oleks inimeste jaoks võimalikult lihtne, kuna vastasel juhul ei lähe plaan läbi. Väga kihvt on näha, et artistid räägivad kontserdi ajal lavast, millel nad seisavad. See on üsna ebatavaline, tavaliselt räägitakse ju sellest siis, kui artist pole sellel laval kunagi esinenud. Aga meie laval esinevad artistid räägivad publikule alati, et kui lahe on just sellel rattalaval seista ja esineda. Nii saab igast artistist justkui kõneisik ehk osa meie missioonist ja sellest, mille eest seisame.
Millised on VeloConcertsi tulevikuplaanid, kas plaanis on vallutada kogu maailm?
Meie järgmiste plaanide sammude kuuluvad hetkel Holland, Saksamaa ja Taani. Kui olla täiesti aus, siis Eestit mul polegi mõttes olnud, aga ma väga ootan, et Tartusse tulla. Ma näen, et inimesed näitavad isehuvi järjest rohkem huvi meie vastu ise üles. Näiteks Taanis on kolm linna, mille vahemaa üksteisest on paarkümmend kilomeetrit, jaaga kes saaksid ühte meie lava kasutada ühiselt ning ja planeerivad seda teha.
VeloConcerts on kõik, mida ma eales olen soovinud: ma tahan inimeste mõttemaailma muuta ja neid mõjutada, inspireerida. Mitte ainult kontsertide andmise seisukohalt, vaid ka jätkusuutlikkuse teemal: kuidas päikeseenergia abil energiat toota janing luua uusi lahendusi. On tore, kui VeloConcerts on edukas, aga veelgi tähtsam on inimesi panna mõtlema teisiti, kastist välja.
Rohkem infot Tartu Kultuurikompassi foorumi ja seal üles astuvate teiste esinejate kohta leiab SIIT.
