Lugedes uuringuid ja kuulates jäätmekäitlejaid selgub, et sorteerimisega on halvad lood. Enamiku elumajade juures on erinevad konteinerid olemas, aga sellest on vähe kasu, kui nende sisu on sõna otseses mõttes nagu puder ja kapsad.
Meie pere kogub eraldi biolagunevaid jäätmed ja arvasin, et seda teeb juba enamik Eesti peresid. Selgub, et see nii ei ole ja see on suur probleem. Samas pean ka endale tuhka pähe raputama, sest olen biojäätmeid valesti kogunud. Allpool selgitan täpsemalt.
Uuringud näitavad, et 122 000 tonnist aastas tekkivatest biojäätmetest umbes 80% visatakse paraku segaolmejäätmetesse, mitte ei koguta eraldi, lausus Rohegeeniusele Ragn Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti. “Eesti on võtnud endale kohustuse aastaks 2035 kõikidest olmejäätmetest 55% materjalina uuesti ringlusse suunata. Täna oleme ca 30% juures. Selle eesmärgi täitmiseks polegi vaja muud, kui inimesed sorteeriksid biojäätmed eraldi,” lisas ta.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
