Suur lugu

Eesti metsaäri argipäev: omanikelt üritatakse mets hirmutamisega turuväärtusest kordi odavamalt välja petta

Kui sa oled Eestis metsaomanik, siis saad ilmselt pidevalt kõnesid, kus keegi on juhuslikult su metsatukast mööda sõitnud või pakub puhtalt registrite pealt sulle puusalt hinda, mis ta oleks valmis selle eest homne päev maksma, kui talle raieõiguse annad või sootuseks terve maalapi maha müüd. Pakutav hind on aga tavaliselt turuväärtusest kordi madalam. Oma kogemust kirjeldab Harjumaal elav Karin.

Karinil (nimi muudetud, aga toimetusele teada) on Jõgevamaal paarkümmend hektarit metsamaad. Osaliselt on see soo, osaliselt erinevas vanuses mets, mis on perekonnale kuulunud juba aastasadu. Järjepidevalt saab ta kõnesid, kus soovitakse talt metsa raieõigust osta.

“Tavaline on see, et sulle räägitakse, kui halb on selle metsa olukord. Kohe mädaneb kõik ära, puit läheb raisku, maa on soine ja raskesti ligipääsetav, ega see midagi väärt ei ole,” kirjeldab ta iga kõnega kaasnevat tüüpilist juttu, mida metsaostjad räägivad.

Kõige ebameeldivam kogemus tal sellise ostukõnega oli kaks aastat tagasi, kui talle pakuti terve metsamaa raieõiguse eest 6000 eurot. Lubati, et võidakse ka terve maa kohe ära osta – 30 000 euro eest.

“Tegemist oli äärmiselt ebameeldiva kõnega, kus pakuti lihtsalt raha ja samas räägiti, et see mets midagi väärt pole. Kui jutt läks metsa hindamise peale, siis öeldi, et seda teha on kallis ja tüütu ning me võime seda ise tööde käigus teha,” räägib Karin.

“Me oleme siinsamal lähedal metsa tegemas…”

See kõne pani teda aga mõtlema, et äkki peakski enda metsa majandama hakkama, sest kokkuvõttes on ju tõsi, et raieküpseks saanud mets läheb ühel hetkel raisku. Kui ta lasi tuttaval metsamajandal enda metsa lihtsalt registri pealt hinnata, siis pakkus tuttav metsa hinnaks ilma seda nägemata vahemiku, mis oli kolm-neli korda kõrgem.

Karin lasi enda metsa auditeeritud metsakonsulendil ära hinnata ja sai mitte tervele, vaid kõigest raieküpse metsa hinnanguliseks maksumuseks 33 000 eurot. Ta võttis vähem kui aasta tagasi osale metsast raieõiguse, mis peale alles agressiivsed ostukõned algasid, sest raieõiguste dokumendid on kõigile avalikud ja metsaosjad näevad vaeva, et ka õige inimese telefoninumber üles leida.

“Seepeale hakkasid helistama tegelased jutuga, et me oleme siin samas lähedal metsa tegemas ja saaksime ka teie metsa ära teha,” räägib ta. “Need helistajad räägivad, et nad on siin samas lähedal juba masinatega ja saaksid tänu sellele pakkuda paremat hinda kui kaugemalt tulijad.”

Kuigi mets on juba hinnatud 33 000 euro peale, siis pakkumised jäävad siiski 23 000 – 25 000 euro vahele.

“Kui kohe lõikama ei hakka, siis pole teie mets enam midagi väärt.” Foto: Shutterstock

Kõige selle juurde aga kuulus vana tuttav jutt – mets kasvab üle kui kohe tegutsema ei hakka ning mädaneb ära, maa on soine ja halb ning üldse me teeksime sellega teile suure teene, kui me kohe selle metsa ära teeks. Iga probleemi võimendatakse üle, aga samas osadest asjadest jäetakse rääkimata.

Kui nähakse, et inimene muretseb metsa pärast ega taha teha puhtalt lageraiet, siis pannakse käima ka plaat, et meie teeme metsatööd ära keskkonnasõbralikult, aga teised metsatöölised seda ei tee.

Näiteks sellest, et müüdud metsa eest peab eraisik tasuma ka tulumaksu. Küsimuse peale, kas kas seda teha tuleb, vastas üks ostusoovija, et võime teha nii kuidas te seda soovite. Kui soovite seda deklareerida, eks siis peate ka tasuma, ise vaadake.

Karin pole veel siiani otsustanud, mida ta teeb, kuid kõned talle jätkuvad.

Erametsaliit: sellise murega tullakse meie juurde sageli

Kertu Kekk Eesti Erametsaliidust räägib, et sellised kõned on Eesti metsaomanikele on igapäevased ning inimesed pöörduvad selliste küsimustega nende poole sageli.

“Näiteks on metsaomanikele helistatud ja tehtud metsa eest pakkumine, mille õigluses omanik soovib veenduda,” selgitab ta.

Teine küsimus, millega sageli Eesti Erametsaliidu poole pöördutakse, on see, et mida ikkagi tüütute helistajate puhul ette võtta, kui müügihuvi ei ole, aga helistatakse pea igal nädalal.

“Kahjuks on kuulda olnud, et mõned agressiivsemad helistajad üritavad tehinguni jõuda ka meelituste või hirmutamise teel. Meelitatakse peamiselt ettemaksuga, mis kohe välja maksta lubatakse,” kirjeldab ta.

Kertu Kekki sõnul võivad telefoni teel pakutavad summad tunduda suured, aga enamasti on metsa tegelik väärtus sageli oluliselt kõrgem.

“Hirmutamistaktika valinud hangeldajad räägivad näiteks kiiresti levivatest ja metsa väärtust vähendavatest metsakahjustustest või viimasel ajal hoopis võimalikest uutest looduskaitselistest piirangutest, mis tulevikus metsas toimetamist takistada võiksid,” räägib Kekk, kuidas üritatakse metsaomanikke mõjutada.

Kui helistajad eitava vastusega ei lepi ja metsaomanikku pidevate kõnedega häirivad, siis on Eesti Erametsaliit soovitanud pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Juhiseid, kuidas seda teha, leiab näiteks siit.

Kuidas teada oma metsa tõelist väärtust?

Kekki sõnul on metsa hinna kujunemises on väga palju aspekte, millega arvestada. Näiteks metsa koosseis, mis puud seal kasvavad, kas on seatud erinevaid piiranguid, kus mets asub ja milline on ligipääs, kui kaugel on tee, kes on naabrid ja nii edasi.

“Metsa peaks maha võtma enne kui lumi ära sulab, muidu peame ootama järgmise aastani.” Foto: Shutterstock

“Seetõttu soovitame pakutud hinna õigsuses veendumiseks pöörduda näiteks kohaliku metsaühistu või metsakonsulendi poole. Seal aidatakse metsa väärtust hinnata, vajadusel erinevaid pakkumisi küsida või metsaomaniku soovi korral hoopis ise metsas töid korraldada,” selgitab Kekk.

Tema soovitab metsaga tehinguid tehes soovitame kindlasti mitte kiirustada, kuigi müüjad võivad veenvalt selgitada, et just praegu on tehingu tegemiseks parim aeg.

“Oma plaanid ja eesmärgid tuleks pereringis ja kui endal kogemusi ja teadmisi pole, siis ka asjatundjatega läbi rääkida. Hoolikalt tuleks läbi kaaluda lepingu vorm ja veenduda, et alla kirjutatakse sellele, milles kokku lepitud. Halbu kogemusi on metsaomanikel olnud kasutusvalduse lepinguga, millega võib ebatäpsete sõnastuste korral ostja saada metsas toimetamiseks suuremad õigused, kui müüjal plaanis anda oli,” räägib ta.

“Erametsaomanikud saavad metsaküsimustega alati pöörduda kohalike metsaühistute poole. Need on metsaomanike endi loodud organisatsioonid, kus on olemas vajalikud teadmised ja oskused erinevate küsimuste lahendamiseks. Metsaühistute juures tegutsevad kutselised metsakonsulendid, kelle ülesanne ongi pakkuda sõltumatut nõuannet,” ütleb ta.

Metsakonsulentide kontaktid leiab siit ja Eesti metsaühistute kontaktid siit.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.