Võib öelda, et Facebooki gruppidel on üks huvitav ühine nimetaja: ükskõik, mis teemalise vestlusnurgaga ka tegu poleks, varem või hiljem soovitab keegi seal midagi Aliexpressist tellida, sest nii soodne on. Vahet pole, kas teemaks on aiandus, lapsed või kodu sisustamine.
Pealtnäha ju suurepärane: maksad sageli enam kui poole vähem kui Eestis sama asja eest raha küsitakse ja saad, mis vaja. Tegelikult on Hiina kaubamajadel aga nii palju miinuseid, et igas mõttes odavam tuleb vajaminev kodumaalt soetada.
Teadliku elustiili poodi Slow pidav Helen Puistaja räägib, et alustuseks kultiveerib Hiina nännimajandus suhtumist, et kui on odav, siis ostmata ei jäta. “Pidin lihtalt ostma, see oli nii odav” on mõttelaad, mis ometigi võiks nii maailma kui enda tervise nimel kaduda. Asjad on odavad millegi arvelt. Keegi või miski maksab tõelist hinda. Olgu need siis töötajad või loodus,” sõnab ta.
“Nagunii tuleb kõik Hiinast” ei ole vabandus
Ta teab, et väga sageli on Hiina kraami ostjatel varnast võtta vabandus, et aga kõik toodetakse nagunii Hiinas. Tõsi ta on – suurem osa kaubast, mida kodumaal poest osta saab, on Hiinas toodetud küll, aga on juba väga suur vahe, kas tellida Hiina kraami hulgi poes edasimüümiseks või lasta neid eraisikute tellimuste peale ühekaupa tilkuda. Vahe on pakendamises: suurtel ühistellimustel on pakendamine märksa keskkonnasõbralikum ja see võtab kaubalaevadel enda alla palju vähem ruumi kui üksikisikute tellimused.
Samuti ei kehti üksikisikute Hiina-tellimustele garantii, mida kohalikust kaubandusvõrgust ostetud esemete puhul kasutada saab. Nii et kui Hiinamaalt koju tellitud laelamp transpordi käigus katki läheb või lapsele ostetud ülisoodne kombinesoon kahe kandmiskorra järel laguneb, pole pretensioone kellelegi esitada. Eestis vastutaks müüja.
“Ja muidugi ei tasu neil, kes kõik odavalt kaugelt tellivad, rääkida Eesti elukvaliteedist, kui nad kohaliku ettevõttlusesse ei panusta,” sõnab Puistaja.
Miks seda kõike vaja on?
Paljud põhjendavad Hiinast tellimist sellega, et neil pole Eesti poodidest kaupade ostmiseks piisavalt raha. Siin soovitab Puistaja mõelda sellele, mille jaoks seda kraami kokku ostetakse: kas baasvajaduste rahuldamiseks või selleks, et olla edev? Ma usun, et Eestis on väga hästi töötav korralike kasutatud asjade võrgustik, mis katab vähemalt riiete ja kodusisustuse vajaduse ära.
Lisaks muidugi ei taha ilmselt keegi väga kellelegi võlgu olla, kuid kallimate ja kestvamate asjade ostmiseks on siiski ka võimalus need võtta järelmaksu peale, et jaotada ära väljaminek pikea aja peale. Nii saad endale kvaliteetse asja, mis kestab kaua ja ei pea tegelema pidevalt uute asjade ostmisega ja vanadest vabanemisega. Kui küsimus on muidgi selles, et on vaja iga päev uut outfiti, siis see on juba teine probleem, mis vajab ilmselt eraldi käsitlust,” sõnab ta.
Puistaja räägib, et turumajandus oli see suur lubadus, mis pidi võimaldama efektiivsemat tootmist, langetades seeläbi arenenud maade tarbijatele hindasid ja pakkudes tööd arengumaa elanikele.
“Reaalsus on aga see, et masstootmine viidi meie silme alt ära. Ja mida ei näe, seal ei saa ka probleeme olla. Minu jaoks isiklikult on see lihtsalt kohutavalt valus ja isekas mentaliteet, ka siis kui see tuleb teadmatusest. See, kui vähe meid huvitab teiste inimeste ning tulevaste põlvede elukvaliteet, on lihtsalt kurb,” sõnab ta.
Tema hinnangul on inimeste praegune tarbimisvajadus sageli hetkeemotsioonist lähtuv ravim sügavamatele muredele. Ning kuna prügi on meie silme alt kaugele viidud ja kliimamuutus mingi abstraktne asi, mille mõju üksikisikule on raske numbritesse panna, jätab see paljusid külmaks, tekib tunne, et probleemi pole.
Kui see, suurem ja põhilisim osa asja juures tõesti külmaks jätab, mõtle enda jaoks asjad läbi nii: kas sul on seda eset päriselt vaja või tellid mingi hetketuju rahuldamiseks? Kas viitsid päriselt vaeva näha Hiinast kauba tellimisel tekkivate probleemidega: transpordikahjustused, garantii puudumine ja muu selline? Või oleks lihtsam eelistada ikka kodumaal pakutavat.
Ja see pole veel kõik: see kaup on tervisele ohtlik
Kuna kraamile, mida eraisikud Hiinast tellivad, ei kehti Euroopa Liidu ohutusnõuded, võivad kaubad, mida inimesed heas usus sealt endale otse koju tellivad, tulla koos päris suure terviseriskiga.
Terviseameti kemikaali ja tooteohutuse büroo juhataja Marina Karro:
Kolmandatest riikidest kauba tellimisel pole võimalik täiesti kindel olla toodete ohutuses, kuna teiste riikide seadusandlus erineb Euroopa Liidus kehtivast. Euroopa Liidu siseturul on kehtestatud erinevatele toodetele ühtlustatud nõuded (näiteks mänguasjadele, lapsehooldustoodetele, elektroonikaseadmele jne). Tellides tooteid müügiplatvormidelt (AliExpress, Amazon, Ebay jne) tuleb arvestada, et need tooted ei pruugi vastata kõikidele EL-is kehtestatud nõuetele (sealhulgas ka ohutusnõutele). Kuid ka seal on tooteid, mis vastavad nõuetele ja on läbinud EL-s sertifitseerimise (nõuetele vastavust tõendab nendele kinnitatud CE-märgis), sest mõningad ELis müüdavad tooted (näiteks mänguasjadel, elektriseadmetel) peavad enne turule jõudmist olema testitud.
Ohtlikest toodetest teavitamiseks on Euroopa Liidus loodud RAPEX kiirteabevahetussüsteem, mille kaudu tänaseks on teavitatud 1725 ohtlikust tootest ning neist 899 toodet on tulnud Hiinast. Mänguasjade puhul on selle aasta jooksul RAPEX süsteemi kaudu Euroopa Liidu riigid teavitanud 499 ohtlikust mänguasjast ning nendest oli 86% toodetud Hiinas.
Terviseamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga takistab ohtlike kaupade sissetoomist Euroopa Ühisturule. EMTA kontrollib ka eraisikute saadetisi. Juhul kui kaup osutub ohtlikuks või mittevastavaks, siis seda ei lasta vabasse ringlusesse. Kahjuks loomulikult kõiki saadetisi Hiinast kontrollida ei ole võimalik.
Juba turul oleva kauba kontrollivad järelevalveasutused vastavalt oma pädevusele.
Info Eesti turult kõrvaldatud ohtlikest toodetest asub https://www.terviseamet.ee/et/kemikaali-ja-tooteohutus/inimesele/ohtlikud-tooted
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
