Suur lugu

“Kõlblik kuni” asendamine märkega “parim enne”: miks see vajalik on ja kaua piimatooted üldse säilivad?

F: Ivar Soopan

See on pealtnäha väheütlev, aga sisult oluline samm, mida piimatootjad kavatsevad lähiajal teha – saata pastöriseeritud piimatoodete “kõlblik kuni” märgistus igavikku ja asendada see sõnadega “parim enne”. Kohe selgitan, miks seda vaja teha on. 

Eelmisel nädalal kirjutasime, et maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös piimasektoriga hakatakse Eestis järk-järgult muutma piimatoodete pakenditel säilimisaja märgistamist. 

Ministeerium soovitab piimatootjail hinnata võimalust asendada senine märge „kõlblik kuni” märgistusega „parim enne”. 

Hinnata võimalust… Mis siin hinnata? See on õige suundumus ja usun, et kõik piimatootjad ning tarbijad on sellega päri. 

Mul on kodus kohutavalt näljased “vasikad” – üks poiss saab kaheaastaseks ja teine peatselt neljaseks. Hommikul neile putru keetes valan kaheliitrisest täispiima pakist potti kolmandiku. Sellest saab kaks suurt kausitäit putru. Imestan alatihti, kui palju nad süüa suudavad.  

Piima kulub meil kõvasti. Alla kahe liitri ei osta ma kunagi ja varu tuleb täiendada üle päeva. 

Tavaliselt vaatan enne ostmist, mis kuupäev on sõnade “kõlblik kuni” järel, aga vahel unustan ja avastan kodus, et see kuupäev on käes. Siis nuusutad ja maitsed ja keerutad seda pakki näppude vahel, aga tegelikult ei peaks seda üldse tegema, sest kahe päevaga ei juhtu külmikus seisnud piimaga mitte midagi hullu.

On olnud kordi, kui olen piimapakki jäänud väikse koguse piima kraanikaussi valanud, sest piim ei tundu värske. Ei tundu… Tavaliselt on sel juhul külmikus juba ootamas värskema piima pakk. Pigem on see olnudki lihtsama vastupanu teed minek. Värske kraam on olemas – mis ma ikka pingutan ja hindan, kas vana piim veel kõlbab.

Kardetavasti teevad paljud nii – vaatavad kuupäeva ja kui see on käes, siis jätavad piima joomata. Tekst pakil ütleb ju “kõlblik kuni”. Nii läheb väärt kraam kanalisatsiooni. Ja vaat see on raiskamine.

Elukogemuse pealt enam-vähem tean, kui kaua säilib pastöriseeritud piim. See oleneb aga paljudest asjaoludest ja mingit kuldset reeglit ei ole. Vahel jääb piimapakk paariks tunniks avatult lauale või laps joob otse pakist. Isegi olen pärast meesaia söömist joonud ja hetk hiljem mõistnud, et külm piim oli hea küll, aga jooma peaks ikka tassist.

Niisugused nüansid vähendavad toote säilivusaega. 

Aga kui kaua püsib piimatoode kasutuskõlblikuna siis, kui “kõlblik kuni” on läbi ja piimatoodet on säilitatud enam-vähem ideaaltingimustes?

Küsisin seda Eesti Valio turundus- ja tootearendusdirektorilt Nele Jõemaalt ja sain palju targemaks. Valio, nagu kõik piimatootjad, teevad igasugu katseid, et selgeks saada oma toodete vastupidavus ja kvaliteet.  

Jõemaa sõnul on realiseerimisaja määramise aluseks on kestvuskatsete läbiviimine ehk katsed, mille käigus kontrollitakse teatud aja möödumisel toodete mikrobioloogilist koostist ning maitse- ja lõhnaomadusi. 

“Pakendile märgitakse paljude laboratoorsete katsete tulemus, kus oleme arvesse võtnud ka võimalikest lühiajalistest temperatuurikõikumistest tulenevaid riske, mis tekivad paratamatult näiteks kauba peale- ja mahalaadimisel,” rääkis ta.  “Säilivuskatsed viiakse läbi enne iga uue toote turule toomist ning hiljem korratakse seda pidevalt – enda laboris hoiame igast partiist alles ühe näidistoote, mida säilitame realiseerimisaja lõpuni, et saaksime toote kvaliteedis veenduda.”

Mis juhtub, kui “kõlblik kuni” saab läbi?

Ja nüüd see kõige tähtsam osa: Valio kestvuskatsete tulemused on näidanud, et ideaalsetes tingimustes hoituna saab tooteid julgelt kasutada ka 5-7 päeva pärast realiseerimisaja ületamist. 

Siin on olulised sõnad “ideaalsetes tingimustes”. Kui neist kinni pidada, siis ongi nii – täna oli “kõlblik kuni” viimane kuupäev ja midagi ei juhtu, kui peaaegu nädala jooksul seda piima jood või teed sellest näiteks putru.   

“Kuna tegemist on siiski kiiresti riknevate toodetega, mängib väga suurt rolli toodete säilitamisel õige temperatuur – värskete piimatoodete puhul jääb see vahemikku +2 kuni +6 kraadi. Tarbijate jaoks tähendab see, et kõik hakkab sõltuma juba sellest, kui hästi on toote külmaahelat hoitud poeletist tarbimiseni ning kodus igapäevasel kasutamisel,” selgitas Jõemaa. 

Kasuta oma meeli!

Valio esindaja sõnul ei ole enamasti kodus piimatoode realiseerimiskuupäeva saabudes kohe riknenud, kuid enne edasist tarvitamist soovitab ta alati läbi viia väikese testi. 

Hinnata tasub kolme näitaja alusel: lõhn, maitse ja konsistents. Kui tootel pole tavapärasest erinevat lõhna ega maitset, samuti pole konsistents muutunud, siis võib ka pärast pakendil märgitud “kõlblik kuni” või ”parim enne” kuupäeva toodet tarvitada.

Kui piimatooted on paar päeva üle säilivustähtaja, ent ei maitse, lõhn ega tekstuur anna edasi riknemise märke, siis on Jõemaa sõnul üks hea nipp kasutada neid ära toitudes, mille valmistamisega kaasneb kuumutamine – erinevad koogid, vormiroad, supid, kastmed.

Küsisin Jõemaalt, kuidas on kõige õigem piimatooteid kodus säilitada. Ta andis täitsa asjalikke soovitusi: 

Hoia piimatooteid külmiku keskosas

Paljud inimesed hoiavad piima ukse küljes asuvas riiulis, kuid külmiku uks on üks kõige soojemaid paiku terves külmikus. Seepärast peaks vältima piima ja teiste kiiresti riknevate toiduainete paigutamist uksesahtlitesse ning tasub eelistada hoopis külmiku keskmist osa – seal on reeglina kõige jahedam.

Puhasta külmikut tihti ning sule juba kord avatud tooteid kappi tagasi asetades võimalikult õhukindlalt

Köögikapis hoiustatakse korraga mitmeid eri toiduaineid ja seetõttu pole sealne õhk mikrobioloogiliselt puhas, põhjustades avatud toodete saastumist ja nende kiiremat riknemist. See oli ka üks põhjuseid, miks on alates eelmisest aastast kõik Valio pooleteistliitrised tetrapakis piimapakid korgiga. Kuna selles pakis on võrdlemisi suur kogus piima, mida eeldatavasti ühe või paari korraga ära ei tarbi, siis aitab korgiga pakend pikendada avatud toote säilivusaega. Kuigi ka ilma korgita pakend vajutatakse reeglina pärast tarbimist keevitusäärest kokku, pääseb õhk sellises pakis piimani siiski paremini, kui korgiga suletud pakendis.

Ära jäta piimatooteid kauaks toasooja

See on eriti oluline suvel, mil välistemperatuur on keskmisest kõrgem. Mida madalam on temperatuur (st alla +6 kraadi), seda suurem on tõenäosus, et piimatoode säilitab oma kvaliteedi ka pärast pakendil toodud kuupäeva möödumist.


Miks see suurt pilti vaadates oluline on?

Maaeluministeerium tõi piimatoodete säilivusaja segapuntrasse oma Maablogis kenasti selgust. Järgnev on ministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Anneli Tuvikese ja valdkonna juhi Katrin Lõhmuse selgitus:

Ühiskond seisab silmitsi üha suureneva toiduraiskamisega, mis kurnab keskkonda ja põhjustab mitmesuguste ressursside asjatut kulu. Eestis tekkis eelmisel aastal toidujäätmeid 167 000 tonni ulatuses, millest raisatud toit oli ligikaudu 84 000 tonni. 

Samal ajal elab 300 000 inimest absoluutses või suhtelises vaesuses. Euroopa Komisjoni hinnangul on 10% kogu ära visatavast toidust seotud sellega, et inimesed mõistavad toidu säilimisaja märgistust valesti.

Säilimistähtaja märgistusega seotud probleemidele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Toidupank.

Kõige rohkem raisatakse toitu kodudes. Eesti inimesel tekib aastas keskmiselt 63 kg toidujäätmeid, millest 26 kg võib lugeda raisatud toiduks. Sellest kõige suurema osa moodustavad köögiviljad, kuid võrdlemisi suur osa on ka valmistoidu jääkidel, puuviljadel ja piimatoodetel. 

Mis on märgistuste „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ erinevus?

Toidukäitleja määrab toidule säilimisaja märgistuse kas „kõlblik kuni“ või „parim enne“, kuid mis on nende mõistete vahe?

Märgistused „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ ütlevadki sõna-sõnalt oma tähenduse.

“Kõlblik kuni” märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib säilimisaja ületamisel muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks, kuna sellise toidu koostis soodustab toidu riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist või toksiinide tekkimist.

Kiiresti riknev toit on näiteks värske liha, kala ja toorpiim. Oluline on järgida pakendil esitatud säilitamis- ja kasutamistingimusi, mis annavad teavet toidu ohutu säilitamise, aga ka tarbimise tähtaja kohta avatud pakendi korral. Toitu, mille „kõlblik kuni“ kuupäev on möödas, ei tohi ühelgi moel turustada.

Märgistust „parim enne“ kandev toit on parimate omadustega märgitud kuupäevani, kuid selle möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ning ohutu, et seda süüa. Sellist märgistust kasutatakse enamasti pikema säilimisajaga toitude puhul, nagu näiteks leib ja sai, kuivained, maitseained ja küpsised. “Parim enne” kuupäeva ületanud toitu on lubatud müüa ja jagada eeldusel, et toit on ohutu. Lisaks tuleb müügikohas ostjaid teavitada sellise toidu säilimisaja möödumisest.

Toidukäitlejad (tootja, töötleja, valmistaja või pakendaja) vastutavad toidupakendil oleva info õigsuse eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel. Ka toidu säilimisaja ja säilitamistingimused töötab välja käitleja, võttes arvesse iga toidu omadusi ning töötlemis- ja säilitamistingimusi. Maaeluministeeriumi kodulehel on käitlejale selleks mitu abistavat juhendit.

Põhjamaades on juba pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete (nt piim, jogurt, hapukoor jne) puhul märgistust „parim enne“. Praktika on näidanud, et selline märgistus aitab kaasa toiduraiskamise vähendamisele. Säilimisaja märgistus „parim enne“ viitab sellele, et kuupäeva möödumisel on pastöriseeritud piimatoodete kvaliteet veidi langenud, kuid need on enamasti veel söömiseks sobilikud. „Parim enne“ märgistus julgustab toitu ära tarbima.

Seetõttu soovitame toidukäitlejatel hinnata iga pastöriseeritud piimatoote puhul toiduohutuse riske (nt mikroorganismide arvukus, kasutatav pakend jne) ning võimalusel üle minna „parim enne“ märgistuse kasutamisele. Sellise ülemineku eelduseks on väga hea toiduhügieeni tase ettevõttes.

Lisaks on soovitused toidu märgistuse puhul järgmised:

Pakendi märgistusel võiksid sõnad „parim enne“ ja säilimisaja kuupäev paikneda samas vaateväljas. See lihtsustab oluliselt toote säilimisaja mõistmist.

Tarbijale võiks anda juhiseid toote tarbimise kohta pärast säilimisaja möödumist, kasutades väljendit „Enamasti hea ka pärast!“.

Enne „parim enne“ kuupäeva ületanud toidu tarbimist tuleks kontrollida pakendi seisukorda ning toidu väljanägemist, lõhna ja maitset. Sellest tulenevalt soovitame märgistusel säilimisaja vahetus läheduses esitada lisateabe „Pärast säilimisaja möödumist – vaata, nuusuta, maitse“ või lühemalt „Vaata, nuusuta, maitse“. Lisateabe esitamiseks võib kasutada ka piktogramme.

Selge märgistus aitab vähendada toidu raiskamist ning annab panuse kestliku toidusüsteemi loomisse.

Säilimisaja märgistusele „parim enne“ üleminek võtab aega, kuna enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama toiduohutuse riske iga toote puhul eraldi. Samuti nõuab märgistuse muutus kohenduste tegemist pakendidisainis ning mõistlik on olemas olevad pakendivarud lõpuni kasutada. Seega võib olla poes müügil sarnaseid piimatooteid, mis kannavad erinevat säilimisaja märgistust – „kõlblik kuni“ või „parim enne“.

Kaupluses toitu ostes uuri selle märgistust.

Kui jood piima ära juba täna või homme, võid julgelt valida lühema säilimisajaga toote.

Tea, et „parim enne“ toode on enamasti hea ka pärast kuupäeva möödumist.

Pärast „parim enne“ kuupäeva möödumist: vaata, nuusuta, maitse ning selle põhjal otsusta kas toit on söömiseks veel piisavalt hea.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.