Selle ennustuse järgi oleks pidanud mitmed Eesti rannikualad olema juba vähemalt korra umbes sama rängalt üle ujutatud nagu 2005. aastal, aga seni pole nii traagilist loodusõnnetust kordunud, kuigi väiksemaid meretasemetõuse on olnud korduvalt.
17 aastat tagasi sai tõsiseid veekahjustusi ligi 800 maja. Enim kannatasid Pärnu ja Haapsalu. Vesi tõusis Pärnus ligi kolm meetrit üle Kroonlinna nulli. Haapsalus oli veetõus väiksem, ent mereäärsetes majades loksus siiski rohkem kui põlvekõrgune vesi. Kahjud olid suured, sest Haapsalus said kannatada peamiselt vanad puitelamud, mille taastamine oli kulukas.
Keskkonnaministeerium on loonud Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kava aastani 2027. Kõigile tutvumiseks on suure üleujutusriskiga piirkondade veebikaart. Viimane on vajalik kas või selleks, et enne kinnisvara ostmist teada saada, kas elamut võib tabada üleujutus. Samasugust kaarti jälgivad ka kindlustusseltsid.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
