Suur lugu

SILD, TUNNEL VÕI MITTE KUMBKI? Ornitoloogid uurivad kahe aasta jooksul Suure väina püsiühenduse mõju lindudele

Kuivastu sadama praamijärjekord. Foto: Tairo Lutter / EESTI MEEDIA / Scanpix

Kuigi Suure väina püsiühenduse rajamise plaanist on viimasel ajal vähe kuulda, käib taustal kibe töö — järgmisest aastast algab paarkümmend uuringut eri valdkondades. Nende käigus saab selgeks võimalike trassikoridoride ning tunneli või silla ehitamise keskkonnamõju. Samuti otsitakse vastust kõige tähtsamale küsimusele: kas mandrit ja Eesti suurimat saart on üldse mõtet ühendada püsiva lahendusega või mitte? 

Uuringutest üks pikaajalisim vaatleb silla mõju lindudele. Selleks kasutavad ornitoloogid Suures väinas linnuliikluse jälgimiseks spetsiaalset radarit. Nii saadakse teada, millised sillakonstruktsioonid ja kõrguse parameetrid võiksid lindudele võimalikult vähe kahju tekitada. 

Järgnevas intervjuus vastavad küsimustele Eesti ornitoloogiühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Kas ornitoloogiline uuring selgitab püsiühenduse mõju ainult silla või samuti ka tunneli puhul?

Meie huviorbiidil on peamiselt sild ja meie vaatleme eri linnuliikide lennukõrgusi kevadisel põhja suunas rändamise perioodil ning sügisel, lõunasse rändamise ajal. Eriti oluline on just kevadränne, sest siis kasutavad linnud Suurt väina eriti intensiivselt ja hinnanguliselt lendab üle väina rohkem kui 1,5 miljonit lindu ja kümneid veelinnuliike. Rännates sügisel tagasi, lendab suur osa veelinde ümber Hiiu- ja Saaremaa ning Suure väina kaudu liigub neid alla miljoni. 

Oma rohkem kui kaks aastat kestvas uuringus keskendume peamiselt Suurele väinale kui rändekoridorile, kuid samuti sellele, kuidas käituvad Suures väinas rändel peatuvad ja pesitsevad linnud. Et saada teada, kuidas võib võimalik sild mõjutada nende toitumiskäitumist ja lende pesa ja toitumisala vahet. Siis saame teha oma järeldused, milline sild peaks, või täpsemalt, milline ta kindlasti ei peaks olema. Kuigi rahvusvaheliselt teostatud uuringute alusel teame juba praegugi, et näiteks kõrged vantsillad on need, mis tekitavad lindudele kõige suuremat ohtu ja mille kinnituste vastu linnud ennast sagedamini vigastavad. 

Kas silla puhul saame rääkida igal juhul kompromissist inimeste mugavuste ja looduse vahel?

Jah, nii see on, sest sillal on kindlasti suurem mõju lindudele, hüljestele ja käsitiivalistele kui tunnelil. Samas, teist on muidugi keerulisem ehitada ja see on mitu korda sillast kallim. Seega, tegu on kindlasti kompromissiga, mida rahandusministeeriumi meeskond hetkel uurib ja otsima asub. Meil on väga hea meel, et Eesti Vabariigis teostatakse planeerimise protsessid üldjuhul põhjalikult, teaduslike andmete alusel ning koostöös kohalike kogukondade ja teadlastega. 

Praegu, kui looduses toimuvad suured muutused ja mitmete linnuliikide arvukus on languses, on eriti oluline säilitada dialoogivõimekus ja otsida variante, mis õpetaks inimestele loodusega koos eksisteerimist. 

Seda saab ilusti iseloomustada Eesti-sisese aruteluga kormoranide teemal, keda tihti lahterdatakse halvaks liigiks. Looduses ei ole head ega halba liiki ega käitumist, sest kõik liigid on ökosüsteemi osad ja kui kas või mõni liik sellest süsteemist kaob, kannatab kogu võrgustik. 

Selline veidi kunstlik suhtumine valitses nõukogude Eestis 1950. ja 1960. aastatel, mil paljusid röövlinde peeti justkui halbadeks liikideks, sest nad jahtisid teisi ning jahimeestele maksti preemiat iga tapetud röövlinnu eest. See suhtumine viis paljud meie röövlinnud väljasuremise äärele ja praegu oleme olukorras, kus peame paljusid neist rangelt kaitsma. Eluslooduse liike ei saa lahterdada headeks ja halbadeks inimlikest emotsioonidest lähtuvalt, vaid kaitsta ja hoida tuleks ökosüsteemi kui tervikut.

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamise ajakava

Viimane suurem linnustiku-uuring tehti Suures väinas ligi 12 aastat tagasi. Mis muutusi ootate eelseisvast uuringust?

Ütleks nii, et kuna täna on looduses toimuvad protsessid väga komplekssed, on kõiksugu seired ja uuringud väga olulised, sest need aitavad meil aru saada toimuvate protsesside mõjust. Suure väina uuring kestab kaks aastat nii kevad- kui ka sügisrände perioodidel, et välistada ühe aasta siseseid anomaaliaid.

Väga oluliselt mõjutavad paljusid meilt läbi rändavaid veelinnuliike põhja pool, nende pesitsusaladel toimuvad muutused. Lisaks elupaikade ja peatuspaikade kadu ja kvaliteedilangus jne. Näiteks viimase aja uuringud on andnud hinnangu, et 40 aastaga on Euroopas lindude arvukus vähenenud ligi 650 miljoni võrra. See on hoomamatu number, mis kahjuks näitab viimaste aastakümnete arenguid. Teine oluline uuring on järeldanud, et merelindude arvukuse vähenemist saab vältida, kui kolmandik kaladest jääb lindudele söögiks. 

Väga tahaks öelda, et meil Eestis on olukord loodusega parem kui mujal maailmas, aga kahjuks ei saa. Lindude näitel on väga hästi näha, kuivõrd läbipõimunud kõik omavahel on. Rändlinnud näitavad selgelt, miks peame kõik pingutama looduse hoidmisel, mitte piirama algatusi vaid Euroopa või arenenud maailma pingutustega.

Millal saame tutvuda ornitoloogide arvamusega Suure väina püsiühenduse osas ja kas uuringu tulemused on avalikud?

Hetkel on projekti meeskonnal plaanis anda lõplik hinnang püsiühenduse rajamisele 2026. aastal ning kõik protsessi raames korraldatud uuringu tulemused on avalikud. Me koostasime lähteülesande linnustiku uuringu jaoks. Kes seda läbi viima hakkab, selgub ilmselt riigihanke tulemusena. 

Kõik uuringute lähteülesanded, samuti uuringu tulemused ja kõik vahepealsed protsessid on rahandusministeerium avalikuks teinud ning huvi korral saab nendega tutvuda aadressil https://püsiühendus.ee.


Riigi eriplaneering

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

  • asukoha eelvaliku tegemisest
  • valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest

Eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil.

Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on 9200 ha.

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu lähteseisukohade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikud arutelud toimusid oktoobris 2021.

Avalikel aruteludel tutvustati avaliku väljapaneku käigus esitatud seisukohti (vt seisukohtade tabelis) ning vastati arutelul esitatud küsimustele.


Sündmused ja olulised kuupäevad

07.01.2022 on ametiasutustele seatud tähtaeg riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse osas lõpliku seisukoha esitamiseks.

Oktoober 2021

Toimusid riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikud arutelud Kuivastul, Liival, Kuressaares, Lihulas ning rahandusministeeriumis.

10.09.2021

10. septembril 2021 lõppes Suure väina püsiühenduse lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek.

13.07.2021 

13. juulil 2021 toimusid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ning mõjude hindamise väljatöötamise kavatsust tutvustavad avalikud arutelud Virtsus ning Hellamaal. Arutelude eesmärk oli tutvustada avalikule väljapanekule suunatud dokumente.

12.07.2021 

12. juulil 2021 algas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku käigus oli kõigil isikutel võimalik esitada oma arvamusi planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.

17.06.2021

17. juunil 2021 toimus Suure väina püsiühenduse juhtrühma koosolek. Koosolekul tutvustati juhtrühmale riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsust enne nende saatmist avalikule väljapanekule.

08.06.2021

8. juunil 2021 toimusid kogukonnamatkad Suure väina püsiühenduse võimalikes maismaa asukohtades Virtsus ja selle lähiümbruses ning Kuivastus ja Võikülas Muhu saarel. Kogukonnamatka eesmärgiks oli piirkondade elanike arvamuste väljaselgitamine ning asukohtadega tutvumine looduses.

19.05.2021

19. mail 2021 toimus Suure väina püsiühenduse juhtrühma koosolek. Koosolekul tutvustati valdkonnaekspertide sisendit uuringute lähteülesannete koostamiseks, mis on vajalikud planeeringu ja selle mõjuhindamise läbiviimisel puuduolevate andmete kogumiseks ja andmete analüüsiks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.