See eeldaks aga, et vesinikusektor kasvaks praegusest kuni 2030. aastani enneolematult suure aastase tempoga, mis ületaks tunduvalt päikesepatareide arengutempo nende kiireimas kasvufaasis.
Eelmisel aastal toodeti maailmas vesinikku kokku 97 miljonit tonni ja vähese CO2-heitega vesiniku osa oli sellest vaid vähem kui 1 protsent ehk 0,7 miljonit tonni. Vähese CO2-heitega vesinik on peamiselt nn roheline vesinik, mida toodetakse taastuvenergiaallikatest nagu tuule- ja päikeseenergia, ning sinine vesinik, mida saadakse fossiilkütustest koos süsinikdioksiidi püüdmise ja säilitamisega.
IEA aruandes rõhutatakse, et investeeringud ja projektid vähese heitega vesiniku valdkonnas suurenevad, kuid kasutuselevõtu kiirendamiseks on vaja nõudlust suurendada sellistes võtmesektorites nagu rasketööstus, rafineerimine ja pikamaatransport. Need on valdkonnad, mis annavad olulise osa maailma kasvuhoonegaasidest.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
