Tallinna Tehnikaülikooli tööstuskeemia laborisse on ehitatud kolme meetri kõrgune ja kuueruutmeetrise põrandapinnaga tõmbekapp, mille sisemus on asjatundmatule vaatajale sama keeruline kui põlevkivi keemiline koostis. Selles on sadu meetreid omavahel ristuvaid torusid ning kaableid, pumpi, anumaid, klappe ja lüliteid. Tõmbekappi ehib silt “Kerox Process”.
See on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja AVH Grupi tütarettevõtte Kerogeni seitsmeaastase uurimis- ja koostöö tulemus. Leiutise reaalset kasu saab hinnata aastate pärast, aga põlevkivikeemia uurimisel ja Eesti olulisima maavara väärindamisel on teadlased teinud ajalugu juba praegu. See ei ole ainult paberile pandud teooria, vaid töötav tehnoloogia, mille kaitsmiseks on esitatud kolm patenditaotlust.
“See on unikaalne,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Kristiina Kaldas. Ta lisab, et ühtki teist samasugust põlevkivi põhikomponendi – kerogeeni – muundamise vooltehnoloogiat pole teadaolevalt maailmas loodud.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
