See, mis konteinerisse visatud prügikotist sai, kuhu see välja jõudis, mida ja kui suures koguses kott sisaldas, selgub aruannetest alles aasta või pooleteise pärast. Niisugusele bürokraatiale teeb lõpu praegu katsetusjärgus olev digitaalne aruandlussüsteem.
“Sirmi” taga tegutsemine tähendab seda, et ligi 2000 jäätmekäitlusega tegelevat ettevõtet esitavad riigile aastas 5000 aruannet, kus on vaja täita 125 000 lahtrit. Aruandlusega on koormatud 7000 käitluskohta. Ohtlike jäätmete saatekirju koostatakse aasta jooksul 40 000. Niisugune aruandlus annab riigile jäätmetekkest hädavajaliku ülevaate, kuid see kõik on tülikas ja põhineb 1990-ndatel aastatel välja mõeldud süsteemil.
Digiriigis peaks asi käima lihtsamalt ja mugavamalt. Kliimaministeerium katsetabki jäätmete aruandluse digisüsteemi, millele täpselt samasugust vastet maailmas ei ole. Analoogne süsteem on küll Soomes, kus on teatud jäätmeliikidel saatekirjade kohustus ning mugav masinliides andmete riigile edastamiseks, aga soomlaste ideed on Eestis oluliselt edasi arendatud.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
