Eesti esimene kliimateemaline rahva- ehk kliimakogu oli 2021. aasta novembris ja detsembris Ida-Virumaal, kus osales 33 16-29-aastast noort. Ida-Viru noorte kliimakogu hindas maakonna õiglase ülemineku plaani ja tegi ettepanekud selle täiendamiseks, et üleminek kliimaneutraalsele tulevikule oleks noorte vaatest õiglane.
Kliimakogu ettepanekud anti edasi rahandusministeeriumile ja Ida-Viru Omavalitsuste Liidule, et neid võetaks arvesse riiklikes kavades ja maakondlikus strateegias. Enamike ettepanekutega arvestatigi õiglase ülemineku riiklikus plaanis ning kliimakogu noored kutsuti järgnevateks aastateks õiglase ülemineku juhtkomisjoni, kust varem puudus noorte perspektiiv.
Tänavu kevadel toimus kliimakogu Tartus. Seal osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast. Mini-Tartu oli läbilõige Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt. Kutse kliimakogusse saadeti 15 000 tartlasele alates 15. eluaastast.
Eesmärk oli kaasata linnaelanikud aruteludesse, kuidas muuta Tartu tänavaruumis liikumine ja viibimine ohutumaks ning atraktiivsemaks. Ühtekokku osalesid kliimakogu liikmed kuuel kohtumisel, mille käigus kohtuti ekspertide ja huvirühmadega, peeti sisukaid rühmaarutelusid nii iseseisvalt kui ka arutelujuhtide eestvedamisel ning kujundati viimaks ettepanekud, mille üle hääletati.
Kuu aega pärast kliimakogu ettepanekute saamist kutsus linnavalitsus kliimakogulised kokku, et esitleda oma vastuseid ettepanekutele. Kokkuvõtlikult tõdes linnapea koos ametnikega, et 40% ettepanekutest on juba töös, mitmed ettepanekud (nt elurikkuse strateegia loomine) võetakse lähiaastatel plaani ning umbes viiendik ettepanekutest vajab täiendavat analüüsi või rahastust. Linnavalitsus avalikustab ettepanekute elluviimise seisu jaanuaris 2023.
Eesti kliimakogude algataja on Rohetiiger, mille üks eestvedaja on Teele Pehk. Vestlesime temaga kliimakogu olemusest ja sellest, kuidas seesugune miniühiskond kokku ja toimima saadi ning kas sellel on ka mõõdetavad tulemused.
Kuidas te seda üldse korraldasite niimoodi, et see kõik välja kukuks?
Teele Pehk: Kliimakogu ongi rahvusvaheliselt hästi standardiseeritud meetod ja see, kuidas need osalised valitakse, on üks selle formaadi võlu. Otsuseid ei tee esindusdemokraatia kaudu valitud poliitikud, vaid n-ö miniühiskond. Ja kuidas seda miniühiskonda, Tartu puhul mini-Tartut moodustada, on lahendatud kaheetapiliselt.
Kõigepealt vaadatakse taustatööna elanikkonna struktuuri – vanuselist, soolist, hariduslikku jaotust. Kuna Tartu puhul oli teema “liikuvus”, siis vaatasime ka seda, kas on leibkonnas alla 18-aastasi lapsi, sest see mõjutab, kas sa oled see (lapsi vedav) “taksojuht” või mitte. Elukoht mõjutab ka, aga me piirasime seda Tartuga. Meil olid Tartu linnavalitsuse ruumiosakonnaga arutelud, et Tartu piirkond ja vallad oleks õigem, sest valglinnastumist ja pendelrännet on omajagu, aga nad ei tahtnud esimest katsetust selle formaadiga liiga keeruliseks ajada. Nende andmete põhjal saab koostada ideaalse esindusliku valimi.
Seejärel saadetakse kutse laiemale väljavõttele sellest mini-Tartust. See on ka mõnes mõtte kommunikatsiooniakt, et selline asi hakkab toimima, kas sa oled huvitatud, pane kirja. Need, kes registreerivad oma huvi, nendest saame teha selle lõpliku valimi.
Tartu puhul me teadsime, et meil on vaja 55 inimest kokku saada. 40-45 oli miinimum. Registreeriski suurem osa huvilisi ning saime täpselt selle ideaalse statistilise juhuvalimi alusel teha lõpliku valimi. Kunagi ei ole see päris ideaalne, sest näiteks meil ei olnud Tartus palju venekeelseid elanikke, just vanuses 60+ ja mehi. Aga üldiselt saab öelda, et võrreldes tavapärase kaasamise või konsulteerimisega oli see hoopis esinduslikum Tartu elanikkond. Alati saab paremini ja timmida ja seda me pidevas arendustöös teemegi.
Kliimakogu formaat levib praegu nii riigi tasandil, kohaliku regiooni ja Euroopa tasandil, kuidas kodanikega konsulteerida mingeid asju ja anda tähtsaid otsuseid mini-Euroopale. See kogu aeg areneb, oleme rahvusvahelises võrgustikus ja saame sealt inspiratsiooni.
Aga kui palju neist 15 000 inimesest teile vastas?
300 ringis.
See kõlab natuke uskumatuna saada neist kohale 40-50 inimest, kellel on ka asja vastu huvi, et teha sisulist tööd, arutada ja käia välja reaalseid probleemkohti ja ideid. Kui te neid inimesi nägite, kas saite aru, et see hakkab toimima või oli see ikkagi suur töö, mis alles algas?
Teen praegu just teise kohaga lisaks Rohetiigri tööle riigikantseleile avatud valitsemise teekaarti ehk kuidas meil on avalike otsuste tegemisel koostöökultuuriga, läbipaistvuse ja kõige sellega. See rahvakogu meetod erineb selle poolest, et see on lõpuni läbi mõeldud kuni selleni, kuhu need ettepanekud lõpuks lähevad, mis tulemus on, kes selle vastu võtab… Ettepanekute elluviimise kokkulepped peavad olema enne protsessi käivitamist ja avalikustamist tehtud.
Kohtumiste teekond on selline, et kõigepealt on õppimise faas. Tulevad eksperdid, räägivad teema selgeks. Tartu puhul olid need kliimaneutraalsus ja -püüdlused, säästva liikumise põhimõtted, mis on üldse võimalused, mis on Tartu enda plaanid ja arengukavad. Seejärel tulevad huvirühmade kuulamised, alles siis hakkab arutelu, seedimine ja ettepanekute väljatöötamine.
See on korraldajate poolt vastavalt standarditele hästi detailselt läbi mõeldud. Ta erineb vastavalt teemale, vastavalt kontekstile ja sinna saab ka lisada asju või neid ära jätta. Aga mingi kindel loogika on seal olemas. See ongi see, mis osalejaid kahel nädalavahetusel koos hoiab.
Osalejatele on alati loodud hästi turvaline keskkond, neil on aega saadud teavet seedida. Nad on kuuestes laudkondlikes rühmades. Moderaator “liimib” kogu päeva kokku, annab sõna, märkab mingeid asju… Luuakse igapäevakodanikele kaitstud ruum selleks, et oma parimas kodanikuvormis olla. Ja ei eeldata, et need inimesed on neil teemadel eksperdid.
See oli meile õppetund, et läksime Tartus liiga laiaks. Sealt tuli 66 ettepanekut, mis Tartule endale olid raske seedida. Ametkondades ja volikogu komisjonides oli üks kuu aega vastuseid välja töötada. Me küll struktueerisime ruumi ja liikuvuse teemad ja inimene nende muutuste keskel, aga ikkagi tuli liiga palju.
Praegu valmistame Tallinna kliimakogu ette, see peaks toimuma natuke vähem kui aasta pärast. Seal me kindlasti tahame siduda tugevamalt Tallinna enda liikuvuskavaga, kliimaneutraalsuse plaanidega jms. Kliimakogust võiks välja tulla n-ö kümme käsku. See on ka linnavalitsusele julgustuseks.
Mõned näited Tartu kliimakogu 66 ettepanekust ja linnavalitsuse vastustest:
Ettepanek
Teadlikult luua ilmastikuga arvestavam linnaruum: rohemüürid saaste, tuule ja müra takistamiseks; asfaldi asemel maksimaalselt vett läbi laskvad teekattematerjalid; uutes projektides ja rekonstruktsioonides kasutada minimaalselt asfalti kui pinnakatet.
Vastus
Arvestada: Kliimamuutustega arvestavad lahendused peavad enamasti leidma ruumi kas olemasolevate lahenduste või aegunud mõttemallide arvelt. See eeldab järjepidevat sõnumite edastamist, kordamist, kannatlikkust, ent positiivsed muutused juba toimuvad. Linna planeerimisel ja arendamisel lähtutakse edaspidi äsja valminud tervisliku tänava juhendist, mis lähtub sellest, et kõik linnatänavad peavad toetama inimese ja looduse head tervist ja seisukorda.
Ettepanek
Koolitada kõiki Tartu linnavalitsuse ja volikogu liikmeid elurikkuse teemadel, et nad teaksid, mis on elurikkus ja oskaksid oma otsustes sellest olulisest väärtusest sisuliselt lähtuda.
Vastus
Arvestatud: Linnavolikogu komisjonides tutvustatakse, millised on praegu kehtivad põhimõtted elurikkusega arvestamisel ja kliimamuutustega kohanemisel ning millised tegevused on tulevikus plaanis (sh ülevaade, milliseid uuringuid on vaja, millised on standarditest tulenevad muutused jm). Lisaks on värskete teadmiste ja praktikate osas plaanis kutsuda eksperte komisjonidesse rääkima, korraldada koolitus linnavalitsuse töötajatele üldplaneeringu osas, et tagada selle sisu parem sihipärane elluviimine ning korraldada õppekäike.
Ettepanek
Iga uue tänavalahenduse projekteerimise käigus tellida ligipääsetavuse audit, mis selgitab välja, kas tänav on ligipääsetav.
Vastus
Arvestatud: Tänavaruumi luues arvestatakse selle kasutajatega, kuigi aegade jooksul on käitutud vastavalt ajastu tavadele, nõuetele, soovidele ja võimalustele. Linn pooldab auditi tellimist tänavaruumi kujundades ja otsib vastavad koolitatud ning pädevustunnistusega auditeerijad. Linn töötab selleks välja praktilise juhendi, mida planeerimisel kasutada.
Ettepanek
Teede hooldamisel prioriseerida jalgratta- ja kõnniteid sõiduteede ees. Jalakäija ja jalgrattur tuleb tuua prioriteediks.
Vastus
Arvestatud osaliselt: Teede läbitavus tagatakse vastavalt hädaolukorra seadusele ja teistele seadusandlikele aktidele. Ennekõike tagatakse ühistranspordi liikumine. Linn tellib uuringu, et kaardistada parimad praktikad arvestades sesoonsust ning leida sobivaimad võimalused jalg- ja jalgrattateede hoolduse parandamiseks. Uuring (valmib eeldatavasti 2023) annab vastuse, millised jalgratta- ja kõnniteed on masinpuhastatavad või millisel moel hooldatavad. Seejärel saab täpsemad tegevused paika panna.
Kõiki ettepanekuid ja vastuseid saab lugeda siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
