Arvamus

Eesti Pakendiringluse juht: Õllesõbrad peavad hakkama ringmajanduslikult mõtlema

Alder Harkmann. Foto: Eesti Pakendiringlus

Klaasi leiutamine on väga oluline verstapost inimkonna ajaloos – sajandeid tagasi peeti klaasimeistri oskusega inimesi lausa maagideks, kuna nad oskasid teha midagi läbipaistvat, säravat, tundmatut. Mõni nädal tagasi räägiti palju õllesõprade suureks meelehärmiks klaaspudelite nappusest ja klaas on taas saanud müstilise aura. Defitsiit, või õigemini defitsiidihirm põhjustab tõenäoliselt veel suuremat nõudlust kui muidu olekski, kirjutab Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.

Klaaspudelid ja -purgid on tõesti väga head pakendid, kuna klaas on keskkonnasõbralik ning loomupäraselt puhas, ohutu inimesele ka toidupakendina. Ning mis ringmajanduse seisukohast oluline: seda saab taaskasutada peaaegu lõpmatu arv kordi. Klaasi ümbertöötlemine on lihtne ning teostatav ka Eestis kohapeal, näiteks Järvakandi tehases. 

Klaastaara võib tunduda esmapilgul kõik ühesugune, vaid värvierinevustena, kuid tegelikult on klaaspakenditel väga suur erinevus – osa neist on korduskasutatavad ja osa mõeldud ühekordseks kasutamiseks. St pärast kasutust võetakse küll kasutusele sama klaas, aga tehakse sellest uus pakend.

Mõlemad on hea variandid. Korduskasutatav klaaspakend on paksem ja raskem, selle transpordikulu on suurem. Samas on korduskasutamine iseenesest äärmiselt mõistlik ringmajanduse seisukohast. Korduskasutuspakendina peab klaastaara vastu kuni 50 tsüklit, seetõttu on ka oluline see tervelt kokku koguda.

Tervelt kokku kogumise jaoks on Eestis hästi toimiv pandipakendisüsteem äärmiselt mõistlik. Seetõttu peaks kõik õllesõbrad just esimesena enda otsa vaatama – kui palju nad ise panustavad pudelite tagastamisse ning sellega ka defitsiidi vähenemisse. 

Klaas ongi eriline, see vajab erikohtlemist

Kui me räägime ühekordsest klaaspakendist, siis see suunatakse ümbersulatamisse. Seetõttu võib ka supipurk klaasikonteineris puruneda. Uue purgi tootmisel lisataksegi kokkukogutud taara klaasipuruna.

Seda juba kasutatud klaasi võib lisada uue toote valmistamisel klaasisegusse isegi kuni 80%. Täna on võimalik lisada klaasipuru mitu korda vähem uue pakendi tootmisesse just seetõttu, et seda lihtsalt ei tule tarbijatelt tagasi. Seega – mida rohkem inimesed klaaspakendit tagastavad, seda rohkem on meil ka toorainet uute pakendite tegemiseks. 

Kasutades uue pakendi tootmisel klaasipuru, säästame loodusressursse ning aitame kaasa ka nn klaasidefitsiidi lõppemisele. Eesti Pakendiringlus premeerib kõiki klaastaara kogujaid ja klaasikonteineritesse viijaid sellega, et istutame nende eest puid. Sel kevadel panime esimesed viis hektarit kasvama, jätkame nende hooldamist koostöös metsaspetsialistidega Vestmanist. Nemad aitavad luua parima keskkonna taimedele kasvamiseks, et mets kasvaks jätkusuutlik, meie proovime anda oma panuse paremasse keskkonda, paremasse kliimasse, aga naljaga pooleks – ka õllesõprade rõõmuks. Järgmised viis hektarit istutame uue 10 000 tonni klaasi kokkukogumise täitumisel. 

Klaas ongi eriline materjal. On oluline, et me koguksime seda täiesti eraldi ning võimalusel ka annaksime ära eraldi kas avalikku klaasikonteinerisse või enda isiklikku klaasikonteinerisse. 

Kuidas see sortimine käib? 

Klaaspakendite liigiti kogumine on tegelikult lihtne: kui oled harjunud näiteks pandipakendipudeleid eraldi koguma ja ära viima, siis eraldi kotikesse lisada majoneesipurgid ja veinipudelid ei olegi nii keeruline. Ja see jutt, et ruumi ei ole, ei päde kuidagi – kui paneksid samad pakendid olmekasti, võtaksid nad ju sama palju ruumi. Liigiti kogudes on lihtsalt olmekast peatselt ebavajalik. 

Oluline on teada klaaspakenditest ja nende liigiti kogumisest viit olulist fakti:

  1. Klaasi saab ümber töödelda lõpmatu arv kordi. Kogu see liigiti, telli ühistule või ka eramajale, aga kindlasti näiteks toitlustuskohale eraldi klaaspakendikonteiner, et väärtuslik taaskasutatav materjal ei läheks põletusse või prügimäele. Kui su kodu läheduses on avalik pakendipunkt ning seal ka klaaspakendi kogumiskonteiner, vii pudelid ja purgid sinna. Nii panustad puhtamasse keskkonda ja hoiad raha kokku ka jäätmeveoteenuse pealt. 
  2. Klaaspakendeid tohib panna ka segapakendikonteinerisse, kuid siiski saab kõige puhtama materjali, kui klaas täiesti eraldi koguda. Nii saab saata klaasi otse värvi järgi sortimisse ning ümbertöötlusse. Segapakendikonteineris tuleb ka materjali käitlemise jalajälg suurem – tuleb veel eraldi sortida klaas välja plast- ja paberpakendist. Segamini kogumine mõjutab ka materjali kvaliteeti. 
  3. Eraldi klaasikonteineri tellimine ei ole ka kuidagi kallim – kui sortida olmejäätmetest välja lisaks plastpakenditele ka näiteks kompostitavad ja gaasiks tehtavad biojäätmed ning klaas, peaaegu nn segaolmejäätmeid enam ei tekigi. Sedasi on võimalik segaolmekonteineri tühjendus viia miinimumini ning sellelt juba raha kokku hoida. 
  4. Ka tilk tõrva rikub meepoti: ära pane klaaspakendi konteinerisse lehtklaasi, kuumuskindlast klaasist nõusid, kristalli, elektripirne vmt. Pane klaaspakendikonteinerisse vaid purke ja pudeleid. Värvidest sobivad kõik. 
  5. Ära usu müüte, et konteineri tellimisel pole mõtet, sest keegi ei koguks klaasi eraldi. Tegime küsitluse uuringufirma Norstat abiga, milles uurisime Eesti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi klaaspakendeid ehk pandimärgita pudeleid ja purke. 1000 vastajaga uuringus osalenutest koguni 74%, kes täna klaaspakendeid eraldi ei kogu, on valmis seda tegema, kui neid saaks ära anda eraldi konteinerisse kodu juures.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.