Peaaegu kõigi Eesti omavalitsuste territooriumil kasvab riigimets. Seal puhatakse, käiakse marjul, sporditakse, sealt looklevad läbi erinevad teed ja rajad ning seal ka raiutakse, istutatakse uued puud ja hooldatakse neid. On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegemas ettevalmistusi, et alustada tänavu metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates, kirjutab RMK juhatuse liige Erko Soolmann.
Kõige suurem muutus on see, et hakkame koostama iga kohaliku omavalitsuse riigimetsa tervikkava, et kõik kogukonnaalad (endise mõistega kõrgendatud avaliku huviga alad ehk KAH-alad) saaksid korraga läbi arutatud.
Otsa vaadatakse kogu valla või linna riigimetsa alale: millised maad ja metsad, RMK puhkekohad ja loodusrajad, kaitsealad seal asuvad ja millised piirangud seal kehtivad. Ühe omavalitsuse põhise tervikkavakoostame koos kohaliku omavalitsuse, kohalike kogukondade ja huvigruppidega.
Detailsemalt kuuluvad tervikkava juurde ka kogukonnaalade metsatööde plaanid. Plaanide tingimused pannakse täpsemalt paika koos kohaliku kogukonnaga. Vajadusel käiakse koos metsas ühiselt arutlemas ja selgitusi jagamas ning kohalikud elanikud saavad esitada oma ettepanekuid, et kokkuvõtteks sünniks ühiselt läbi arutatud metsatööde plaan.
Miks on uutmoodi kaasamist vaja?
RMK koostas metsatööde plaane koostöös kohalike kogukondade, sealjuures kohalike omavalitsustega üksikutele metsaosadele ju varemgi, kuid arutelude käigus küsiti meie töötajatelt enamasti ka riigimetsas tehtavate muude tööde ja plaanide, näiteks puhkekohtade rajamise, soode taastamise või metsaparanduse kohta.
Seega mõistsime, et võiksime koostada omavalitsuse piires kogukonnaalade tervikkava, mis annab ülevaate riigimetsade kasutusest laiemas vaates. Nii meile kui ka kohalikule omavalitsusele on oluline, et neis piirkondades, kus raietööd kohalike tegemisi vahetultmõjutavad, saaksid inimesed oma ootused tööde planeerimise käigus välja öelda.
Seetõttu koostame tervikkava juurde kogukonnaaladel tehtavate tööde detailsed plaanid. Kui palju kogukonnaalade plaane ühe omavalitsuse piires olema saab, selgub tervikkava koostamise käigus. Osadele kogukonnaaladele on varasemalt plaanid juba tehtud, kõigis omavalitsustes ei ole üldplaneeringud veel lukus ja kogukonnaalade määramine alles käib. Igal kogukonnaalal ei pruugi aga lähimate aastate jooksul metsatöid tarvis teha ollagi.
Kõrgendatud huviga alast kogukonnaalaks
Uus on ka see, et kõrgendatud avaliku huviga ala asemel võtab RMK kasutusele mõiste “kogukonnaala”. Neid alasid määravad kohalikud omavalitsused nagu KAH-alasidki üldplaneeringu koostamise või mõne muu protsessi (nt teemaplaneering) käigus. Tegu on niisuguste riigimetsa osadega, mis asuvad asustusüksuse lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.
Otsustasime kohalike jaoks olulised riigimetsaosad nimetada kogukonnaaladeks seetõttu, et sõna „kogukonnaala“ tähendus on lihtsamini mõistetav ja peegeldab selgemini ala sisu. Kogukonnaala on riigimetsast see osa, mis on kohalikele oluline. Lisaks sellele, et ta on kogukondade ligiduses, kasutatakse seda ka igapäevaselt näiteks sportimiseks, jalutamiseks või puhkamiseks. Ja kui RMK plaanib sinna mingeid töid, siis räägime need kohalikega läbi ja nad saavad tööplaanidesse oma ettepanekuid teha.
Oleme juba saanud kohalikelt omavalitsuselt murelikke küsimusi, et kas nad peavad nüüd üldplaneeringutes muutma neis juba paika pandud kõrgendatud huviga alad kogukonnaaladeks. RMK vastus neile on, et ei pea – ka siiani nimetati neid üldplaneeringutes erinevalt, näiteks puhkemetsadeks, avaliku huviga aladeks jms. Arvestame, et nimetus võib olla RMK määratlusest erinev, asja sisu see ei muuda ning kui omavalitsus käsitleb neid kogukonnaaladena, saavad kohalikud tööde plaanides sõna sekka öelda.
Kuidas RMK kaasamisega algust teeb?
RMK kaasamisspetsialistid korraldavad esimese asjana kohtumise kohaliku omavalitsusega, et saada infot ja ettepanekuid tervikkava koostamiseks ja kohalike kaasamiseks. Kohtumise eesmärk on üheskoos paika panna kohaliku omavalitsuse ootused riigimetsa majandajale laiemalt kui üksnes metsatöödele. Lisaks soovime välja selgitada, millised võiks olla omavalitsuse lähimate aastate plaanid riigimetsa maakasutuse osas. Näiteks, kas on plaanis rajada kergliiklusteed, avalikku ujumiskohta jmt.
Üheskoos vaatame ka üle, kus ja millistes piirides kogukonnaalad paiknevad ning kas neile juba kehtib piiranguid, mida on seadnud kohalik omavalitsus. Samuti ootame, et kohalik omavalitsus ütleks meile, kes on need kohalikud kogukonnad, keda metsatööd kõige enam mõjutavad ja kellega koos teha metsatöid puudutavaid otsuseid. Meie saame rääkida aladest metsanduslikust vaatest, kuid kohalike elanikke ja nende huvisid teab kohalik omavalitsus kõige paremini.
Selle info põhjal koostab RMK riigimetsa tervikkava kavandi, millele ootab kohalike ettepanekuid. Valminud kavandi avalikustab RMK oma kodulehel ning küsib sellele kogukondadelt tagasisidet ja ettepanekuid. Infot kavandi valmimise ja ettepanekute kogumise kohta jagab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega võimalikult erinevates infokanalites, et teave saaks kogukonnas laialt levida. Kogukondadelt laekunud ettepanekuid kasutatakse nii kavandi kui ka kavandi lisaks olevate metsatööde plaanide koostamisel.
Vastavalt kogukondadelt laekunud ettepanekutele alustab RMK ka kõigile ühe omavalitsuse piires asuvatele kogukonnaaladele metsatööde plaanide koostamist. Nagu varemgi, kutsub RMK metsatööde plaanide tegemiseks kokku arutelukoosoleku. Kui aastaaeg lubab, peetakse koosolek metsas koha peal, kus on kõige parem selgitada, miks ja mida RMK teha plaanib. Ka kohalikud kogukonnad saavad tööde tegemisele oma ettepanekuid esitada, millega RMK võimalust mööda ka arvestab. Kõik see on igati avalik protsess, avalikud on ka esitatud ettepanekud ja RMK vastused neile, metsatööde plaanide projektid ja valmis plaanid.
Oleme kogukonnaaladel plaane tehes võimalust mööda loomingulised ja paindlikud, kuid sealjuures on meil eesmärk – peame suutma luua tingimused uue metsapõlve kasvama hakkamiseks.
Valminud metsatööde plaanid lisatakse riigimetsa tervikkavale ning kokkuvõttes sünnib põhjalik ülevaade riigimetsast ühe valla või linna territooriumil, lähimatel aastatel seal plaanis olevatest töödest ja teadaolevatest arendustest. Koostööleppena allkirjastavad tervikkava nii kohaliku omavalituse esindaja kui ka RMK juhatus. Nii et kui kellelgi peaks tekkima küsimus, et milline on minu koduvallas riigimets ning milliseid töid või arendusi on sinna lähimate aastate jooksul plaanis teha, siis leiab ta selle info RMK kodulehelt.
Sealjuures ei ole RMK kaasamise uuendamist üksi ette võtnud – oleme kogunud tagasisidet nii kohalikelt omavalitsustelt kui ka erinevatelt huvigruppidelt ning teinud vastavalt nende ettepanekutele protsessis ka muudatusi.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
