Arvamus

Esindushoone kuurordi riismete vahel: Haapsalu linnavalitsus valis uue hoone arhitektuurivõistlusel süsinikurohke tee

Vaade Haapsalu vanalinnale ja Lossiplatsil asuvale kahele lagunenud hoonele Lossiplats 1 ja Lossiplats 6. Foto: Ivar Soopan

Haapsalu linnavalitsus kuulutas kahe kuu eest koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurivõistluse, millega otsib linnavalitsuse uuele hoonele arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri terviklahendust. Vanalinna uue hoone planeerimine pole aga sugugi väikse ökoloogilise jalajäljega, eriti arvestades asjaolu, et vaateulatuses on kolm ajaloolist, aga lagunenud hoonet, mis tuleks korda teha ja kasutusele võtta.

Arhitektuuribüroo Ambient Design arhitekt Annika Valkna kirjutas Sirbis: “Kutsun žüriid ja tellijat üles tunnustama võistlusele esitatud parimaid töid, kuid loobuma uue hoone ehitusest. Eesmärgiks võiks olla eeskujulik kliimateadlik otsus, et linnavalitsus võtab kasutusele Lossiplatsi ümbritsevad lagunevad hooned.”

Annika Valkna: Ökoloogiliselt on maa piiratud ressurss, eelistada tuleb olemasoleva hoonefondi taastamist ja kasutuselevõttu

4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.

Võistlusülesande esimese lõigu lõpetab lause: „Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla eeskujuks vanalinna tuleviku arengule.“ Selle üdini silmakirjaliku lauseta ei planeerita ühtegi avalikku hoonet, kuigi uue maja ehitamine ei ole kunagi ökoloogilisem kui vana kordategemine. Vanalinna tulevikku silmas pidades tuleks anda uus võimalus mõnele olemasolevale, praegu õige rakenduseta hoonele. Neid Haapsalu vanalinnas jagub. Uut hoonet on projekteerijal ehk kergem planeerida, tellijal rahaliselt soodsam ehitada, aga see ei tähenda ökoloogilisust, millel on kolm põhilist aspekti.

Vaade linnavalitsuse uue hoone tühjale kinnistule:

Kasutagem vana!

Kõige säästlikum hoone on ehitamata jäänud hoone ehk kõige ökoloogilisem on mitte kasutada hoonestamata maad uute hoonete ehitamiseks. Ökoloogiliselt on maa piiratud ressurss. Eelistada tuleb olemasoleva hoonefondi taastamist ja kasutuselevõttu. Linnaehituslikult võib vaielda, kas linnu tuleb tihendada või mitte, kuid Haapsalus mõjuks linna esindusväljaku ümber paikneva hoonestuse taastamine ja kasutuselevõtt linna identiteedile paremini kui uue hoone ehitus. Näen tekkimas olukorda, kus uut suurt ja uhket linnavalitsuse hoonet ümbritsevad kunagise kuurordi riismed ja toimub väikelinna hääbumine selle kõige koloriitsemas vormis. Haapsalu Lossiplatsi ümber on väga palju lagunevat, kuid ökoloogia ja ajaloo seisukohalt taastamisväärset hoonestust. Mõned näited.

Lossi plats 1. Hoone, mille alusmüürid pärinevad XVI–XVII sajandist, ehitatud 1880. aastal esindushotelliks, kuid seal on olnud ka kino, kasiino, rahvamaja. Hoones on 880 m² pinda. Hoone pikaajaline omanik ei ole olnud huvitatud selle restaureerimisest ega korrastamisest, muinsuskaitse ja linna survel on fassaadid kaetud dekoratiivkangaga, et varjata lagunemist ja vältida ehitus­detailide pudenemist tänavale.

Fotol vasakul on lagunev hoone Lossiplats 1 ja paremal puude varjus Lossiplats 6:

Lossi plats 6. Samuti endine hotell, mille kohta muinsuskaitse märgib, et hoolimata plaanidest ei ole hoonele õiget funktsiooni leitud. Ka siin on näha omaniku kuritahtlikku hooletust omandi säilimise ja väärindamise suhtes. Hoones on 630 m² pinda ja on müügis hinnaga 495 000 eurot.

Vastakuti asetsevad lagunenud hooned Lossiplats 6 ja 1:

Foto: Ivar Soopan

Jaani tänav 1. Muinsuskaitseamet tunnistab: „Silmapaistvas asukohas paiknev kohutavas seisukorras hoone on muinsuskaitseala häbiplekiks.“ Hoones on 500 m² pinda ja oli suvel müügis.

Jaani 1 hoone:

Kolme hoonet ühendab Haapsalu linna ja muinsuskaitseala seisukohalt silmapaistev asukoht üksteise lähedal ja omanike hoolimatus nii oma vara kui ka Haapsalu linna suhtes. See, et hooned kuuluvad erasektorile, ei ole takistus. Näiteks Valga linnavalitsus omandas hea asukohaga mälestise ja restaureeris selle munitsipaalkorteriteks. Haapsalu on ju ometi jõukam ja teokam kui kiirelt kahaneva elanikkonnaga piirilinn.

Kaart illustreerib, kus asuvad autori viidatud vanad hooned, mis tuleks korda teha, ning kuhu planeeritakse linnavalitsuse uut hoonet. Alumisel aerofotol on sama ala:

Aluskaart: Maa-amet
Foto: Ivar Soopan

Kolme lähestikku asuvasse ajaloolisse ja väärikasse hoonesse saaks kujundada hästi toimiva kobarlinnavalitsuse. Võistlusülesande ruumiprogramm näeb ette 1400 m² netopinda, millest kabinettidele 530 m², arhiivile 130 m², samapalju galeriile ja munitsipaalsööklale. Neid funktsioone saaks vabalt täita eri hoonetes. Asjakohane on küsida, kas linn peaks niigi hooajalisusega hädas olevasse, kuid siiski toimivasse kohvikuärisse sisenema ja lisama ruumiprogrammi munitsipaalsöökla. Ehk võiksid linna­valitsuse töötajad lähedal asuvates kohvikutes lõunatada ja nii toetada kodulinna toitlustussektorit? Arvan, et linnavalitsuse eelarvest sööklaruumide väljaehitamine tekitab ebatervet konkurentsi.

Pilk maa alla

Hoonet ei saa ehitada ilma vundamendita. Vundamente ehitatakse betoonist, mis on süsinikku emiteeriv ehk mitte keskkonnasõbralik materjal. Keerukale pinnasele ehitamisel võib maa-aluste vundamentide ehitamiseks kuluda betooni rohkemgi kui hoone maapealsele osale. Väga suur süsinikujalajälg ja ka märkimisväärne rahasumma maetaks sõna otseses mõttes maa alla.

Kinnistul on dokumenteeritud ajalooliste hoonete keldrid. Olemasolevad keldrid – ajastu märk – tuleb lammutada, või muutub ehitus nende säilitamiseks kulukamaks, sest pinnast ei saa ühtlaselt tihendada.

Geoloogiliste uuringute järgi on kinnistul suur ja ebaühtlase sügavusega kultuurkiht (u 3 m), lihtsustatult muld, mis tuleb ehituse käigus tervenisti eemaldada (aga kuidas sel juhul säilitada olemasolevad puud?) ja asendada tihendatud tehispinnasega, et vältida hoone vajumist. Tehispinnas ei ole ökoloogiline, see kaevandatakse, transporditakse jne. Kinnistu pinnasevesi asuks maa-aluse korruse põrandast kõrgemal, maa-alune korrus muudab ehituse järje­kordselt kallimaks, nt hoone ankurdamise keeruka teostamise, pumplate jm ehitusvajaduste tõttu. Või tuleb kinnistule planeerida kahekorruseline hoone, põhjapindalaga u 850 m². Sel juhul oleks Haapsalu linnaehituses tegemist uue hiiglasliku Lossiplatsi-äärse majaga. Tuletan meelde, et kõrval asuvad Haapsalu kohta suured majad seisaksid endiselt kasutuseta.

Ligipääsetavus

Haapsalu on esindusfunktsiooniga maakonnakeskus, siia on koondunud teenused ja töökohad. Linnavalitsuse hoonele pakutud krundi esmane analüüs näitab, et suur osa kinnistust hoonestatakse. Ma ei ela illusioonis, et Haapsalus liiguvad kõik jalgsi, ühissõiduki või jalgrattaga. Aga ikkagi pean küsima: kus paiknevad uue linnavalitsuse hoone suhtes bussijaam ja maakonnaliinide ühistranspordi sõlm? Maakonnakeskusse tullakse paljudel juhtudel autoga. Kuhu pargivad töötajad ja külastajad oma sõidukid? Kas Lossiplats on ja jääb autoparklaks? Kas uue linnavalitsuse hoone väliala on suur autoparkla? Kui linnal tekib soov kujundada autovaba keskus, siis suure teenuse­pakkuja paigutamine kitsaste tänavate võrguga kesklinna nõuab logistilist läbimõtlemist ja selget tulevikuperspektiivi. Suvisel ajal on äärmiselt meeldiv, kui Karja tänav on autoliiklusele suletud. Arhitektidele antud lähteülesanne justkui välistab autovaba keskuse.

Maa-alune parkimine ei saa olla eespool kirjeldatu tõttu vastuvõetav. Ma ei anna parkimislahenduse küsimusele vastust, sest ma ei näe häid ökoloogilisi lahendusi, kuid loodetavasti mõnes arhitektuurikonkursile esitatavas töös pööratakse sellele vajalikku tähelepanu. Kui valitud oleks olemasolevate hoonete rekonstrueerimise stsenaarium, oleksid mõeldavad ka kompromissid, kuid uue hoone ehituses on üllatavalt palju läbimõtlemata aspekte.

Vastuoluline lähteülesanne

Tegemist on äärmiselt prominentses asukohas paikneva kinnistuga, mis võiks täita linna esindusfunktsiooni. Kui süveneda, siis leiab lähteülesandest palju põhimõttelisi vastuolusid. Arvestades, et ehitussektor toodab üle 30% maailma süsinikuemissioonist, peab just see sektor koos planeerijate ja tellijatega langetama hoolikalt kaalutud otsuseid, kuidas ja kellele ehitatakse.

Haapsalu vanalinn on ehituspärandilt rikkalik ja ainulaadne. Arhitektuuri­võistluse korraldamine on suurepärane idee, kuid antud juhul ei ole oodata säästlikku tulemust. Oodata võib head arhitektuuri, kuid need kaks ei ole alati sünonüümid. Olemasolevad hooned on ruumivajaduste rahuldamiseks kõige ökoloogilisem otsus, mille langetab teadlik tellija. Lähteülesandena valitud asukohas ei saa tulemus olla ühtaegu ökoloogiline ja täita võistlusülesandes püstitatud ootusi ruumiprogrammile, ligipääsetavusele, parkimisele ja kvaliteetsele avalikule ruumile.

Esitaksin võistlusele oma pakkumise, kuid minu pakutav lahendus rikuks riigihanke alusdokumentides sätestatut ja elimineeritaks võistluselt selle esimeses faasis, žürii ette jõudmata. Seetõttu on ainus võimalus juhtida meedia abil tähele­panu võistlusülesande vildakusele. Kutsun žüriid ja tellijat üles tunnustama võistlusele esitatud parimaid töid, kuid loobuma uue hoone ehitusest. Eesmärgiks võiks olla eeskujulik kliimateadlik otsus, et linnavalitsus võtab kasutusele Lossiplatsi ümbritsevad lagunevad hooned. Linnast kaoksid nn kolemajad ja linna­valitsusel ei oleks munitsipaalomandis liigseid ruutmeetreid, mida tuleb kütta, hooldada ja millel muutunud tööharjumustega maailmas võib-olla ei olegi pikemat perspektiivi.

Nii riik kui ka omavalitsused peaksid mõistma ehitusalal kui maailma kõige suurema süsinikujalajäljega valdkonnas ökoloogiliste eesmärkide tähtsust. Sõna „ökoloogiline“ peab jõudma lähteülesande otsustajate pähe, et lähteülesanded kalduksid säilitamise ja rekonstrueerimise, mitte uusehitise poole. Et „ökoloogiline“ ei oleks enam sõnakõlks, vaid lähteülesanne.

Alternatiivne lahendus

Väikelinnade identiteeti kannab nende ajalugu. Nagu teada, on Haapsalu linnast juba 1846. aastal olnud suurem osa haljastatud. Traditsiooni huvides võib Lossiplatsi äärde kaaluda naaberhoonestusega kooskõlas olevat perimetraalset hoonestust.

Pargis saaks eksponeerida müüre ja keldreid, siduda ala ümbritsevate kõnni­teedega, rajada varjulisi ja päikeselisi istumisalasid. Rohelus on meelepärane putukatele, lindudele ja väikestele loomadele nagu siilid. Linnakeskkonna liigi­rikkus esindab ökoloogilist mõtteviisi. Müürid rõhutavad linna pikka ajalugu ning nende eksponeerimine mõjub lõunaeuroopalikult, selline praktika on sealsetel rekreatsioonialadel laialt levinud.

Lossiplatsi ääres võib uus hoonestus paikneda olemasoleval vundamendil. Vundament tugevdatakse, mastaapseid maaparandustöid ei olegi vaja. Uus hoone­maht võiks olla planeeritud puit­ehitisena, nii nagu on suur osa Haapsalu ajaloolisi hooneid. Puit kui kerge, taastuv ehitusmaterjal koormab võrreldes kiviga vanu vundamente vähem ja võib-olla pole vundamenditööde osakaal ehituseelarves isegi märkimisväärne. Hoone ökoloogiline jalajälg oleks kooskõlas süsinikusidumise arusaamaga.

Hoone funktsioonina võib ette näha munitsipaal-kortermaja, kus on kvaliteetsed lastega perede ruumivajadusi arvestavad korterid. Kortereid antaks kasutusele noortele õpetajatele, arstidele, politseiametnikele jt linnale vajalikele tööinimestele. Mõtet oleks pakkuda noortele seda, mida nad Tallinnas või Tartus ei saa: ruumikas perekorter kesklinnas ja oma arengut võimaldav töökoht. Selline motivatsioonipakett teeb elu väikelinnas ihaldusväärseks. Ideaalis võiksid ka need korterid paikneda juba olemasolevates renoveeritavates hoonetes, kuid pakutud ehitusviis ja -maht tervikuna seoksid süsinikku ja oleksid säästlik ehituslahendus.

Artikkel on avaldatud Sirbi ja autori loal


Haapsalu linnavalitsuse hoone arhitektuurivõistlus

Uus linnavalitsuse hoone on planeeritud ajaloolisele Lossiplatsile – Haapsalu linnuse lähedale silmapaistvale vanalinna kinnistule, mistõttu peab uus hoone olema arhitektuurilt kõrgetasemeline ja esinduslik ning sobituma valitud väärikasse asukohta, vahendas Eesti Arhitektide Liit.

„Lossiplats on Haapsalu esindusplats ning selle platsi äärde sobib hästi kaasaegne ja ökonoomne linnavalitsuse hoone,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Haapsalu uus linnavalitsuse hoone võiks olla positiivse ja avatud auraga asutus, kus on hea töötada ning mida ei külastata ainuüksi mure korral. Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla samuti eeskujuks vanalinna tulevikule.“

Praegu toimetab linnavalitsus 1972. aastal valminud administratiivhoones Posti tänaval ning Suklese sõnul ei vasta olemasoleva maja arhitektuur enam linnavalitsuse vajadustele – hoones on jäik kabinettide süsteem, mida ühendab maja keskel asuv pikk koridor. „Selline keskkond ei toeta töötajate omavahelist suhtlemist, mõjub suletuna, ent samal ajal ei paku piisavalt privaatsust näiteks sotsiaalosakonna töötajate klientidele,“ selgitas linnapea.

Linnavalitsus näeb vajadust kaasaegse hoone järele, kus oleks võimalik kodanikele pakkuda parimal tasemel teenuseid ning mille töökeskkond soodustaks töötajate loovust ja omavahelist suhtlemist. Uues hoones peaksid olema erinevate suurustega koosolekuruumid ja kabinetid, mida saaks vajadusel ühendada või eraldada, samuti mitmed puhkenurgad.

Uut maja planeeritakse otse linna keskusesse, mistõttu on hoonesse kavandatud ka väike kohvik ning kunstigalerii. Kohvik tuleb paigutada soovitavalt Lossiplatsi äärde esimesele korrusele ning rajada sellele omaette sissepääs. Hoone fuajeesse soovitakse luua kunstigalerii, milles lisaks kunstile saab eksponeerida ka linnavalitsuse tegevust kajastavaid näitusi ning sõpruslinnade meeneid.

„Uue hoone ja planeeritud keskväljaku rekonstrueerimisega loodame tuua uut hingamist ajaloolisesse vanalinna, mis muidu õitseb ainult turismihooajal,“ ütles Urmas Sukles.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2023 kell 15.

Võistluse preemiafond on 38 000 eurot: esimese koha preemia – 13 000 eurot, teise koha preemia – 10 000 eurot, kolmanda koha preemia – 7000 eurot. Lisaks antakse välja kaks ergutuspreemiat suuruses 4000 eurot kumbki.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad Haapsalu linnapea ja žürii esimees Urmas Sukles, Haapsalu aselinnapea Helen Rammu, Haapsalu arhitekt-planeerija Maarja Toomemäe, volitatud arhitekt Harry Lindemann ning Eesti Arhitektide Liidu liikmed volitatud arhitektid Mattias Agabuš, Vahur Sova, ja Maarja Elm-Sadam. Võistluse lähteülesande koostas Jaan Tiidemann, kes on ka žürii sekretär.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.