Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul saab praegu Venemaalt tarnitava maagaasi osaliselt asendada teiste tootjate vedeldatud maagaasiga (LNG), ent osaliselt peab seda asendama säästmisega, näiteks hoonefondi soojustõhususe parendamise läbi.
Nimelt suur osa liidus kasutatavast maagaasist kulub just hoonete kütteks. Selle osakaalu vähendamiseks tuleb Simsoni sõnul kas hoonefondi renoveerida nõnda, et hooned oleksid soojusefektiivsemad, või leida alternatiivseid kütteallikaid. “Elekter on üks lahendus. Eesti on näiteks valinud kohapeal toodetud pelletid,” ütles volinik BNS-ile.
Euroopa Liit (EL) katab Simsoni sõnul praegu 40 protsenti oma aastasest gaasivajadusest ja 25 protsenti naftavajadusest impordiga Venemaalt. Lisaks tarnitakse Venemaalt kivisütt ning mõned liikmesriigid sõltuvad ka oma tuumaelektrijaamade kütuse osas Venemaa tarnetest.
Volinik kinnitas, et nüüdseks on kaardistatud kas, kui kiiresti ja mis tarnijatelt on võimalik alternatiivseid varusid tarnida.
“Kivisõe puhul on olukord kõige kergem. Euroopa Liidus on piisavalt riike, kes kivisütt toodavad. Tuumaelektrijaamade puhul on maailmas teise tuumakütuse tootjaid, kes suudaksid välja pakkuda alternatiivsed lahendused. Ja naftatoodete puhul on tegemist maailmas tankeritega transporditava vedelkütusega, mida on võimaik siis leida ka teiste tootjate poolt. Me parasjagu peame kõnelusi OPEC-iga, kes peaks olema valmis oma toodagut suuendama,” rääkis Simson.
“Keerulisem on maagaasiga, sest päris mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid saavad maagaasi toruühenduse kaudu Venemaalt ja need mahud on nii suured, et neid kiiresti laevadega transporditava LNG-ga asendada ei saa,” nentis ta.
Voliniku selgitusel tähendab see, et kui EL peaks kaotama gaasitarned Venemaalt, siis osaliselt saaks seda asendada teiste tootjate vedelgaasiga, ent osaliselt peab seda asendama säästmisega.
Juhul kui Venemaa lõpetaks gaasitarned kohe, on Euroopa hoidlates Simsoni sõnul siiski piisav varu, et pidada vastu järgmise kütteperioodi alguseni. “Aga loomulikult tähendab see siis meie tarbimisharjumuste muutmist. Me peame leidma teisi alternatiive,” toonitas ta.
Vedelkütuste osas on kõigis Euroopa Liidu riikides 90-päevane strateegiline varu. “Ja kui pidada silmas, et Venemaalt pärit naftatarned on ainult üks neljandik meie aastasest tarbimisest, siis vedelkütuse puhul meie strateegiline varu annab meile selle mõju pehmendamise ruumi,” ütles ta.
Samas märkis Simson, et naftaturud on äärmiselt tundlikud igasugusele ärevusele tarnete osas, mis koheselt mõjutab ka hinda. “Praegu näeme näiteks enda bensiinijaamades harukordselt kõrgeid hindu, sest et see juba on reageering siis sõjale Ukrainas.”
Vene torugaasi asendamine LNG-ga juba toimub ning variante on mitu. “Euroopa on päris hästi kaetud LNG terminalide võrgustikuga. See tähendab, et jaanuaris saime me juba rekordkoguses LNG tarneid, maht ühes kuus oli 10 miljardit kuupmeetrit. Suurim tarbija oli USA, kes aitas kompenseerida Venemaalt vähenenud gaasitarneid. Suuruselt teine LNG tarnija on Katar. Ja siis on veel potentsiaali näiteks Egiptusest, kes teeb koostööd Iisraeliga. Ja Nigeeria on samuti oluline LNG tarnija,” loetles Simson.
Samuti peab Euroopa Komisjon kõnelusi Aasia riikide, sealhulgas Jaapani ja Lõuna-Koreaga, et nad oleksid nõus osasid LNG tankereid andma enda poolt vabaks, et need saaks suunata Euroopa turule. “See on nii öelda nende toetusavaldus praeguses kriisiseisus, anda Euroopale lisamahte,” märkis volinik.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
