Äsja lõppenud ÜRO kliimakonverents COP29 oli oodatult vastuoluline, sest riikide arusaamad kliimamuutuste tagajärgedega tegelemisest erinevad suurusjärkudes. Rikkad süüdlased ei tunnista süüd, vaestel kannatajatel pole aga palju muud teha kui edasi kannatada ja leppida sellega, mida neile pakutakse.
Kogu kliimakonverentsi järgne tähelepanu on keskendunud arengumaadele makstava rahanumbri suurusele, aga sama oluline on selgeks teha, kuidas need riigid üüratuid summasid kasutama hakkavad. Enamik arenguriike on autoritaarsed, kus ei tunta sõna “riigikontroll” või “riigihange”.
Konverentsi kõige olulisem küsimus oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine. Otsustati, et arenenud riigid toetavad arengumaade kliimaalaseid püüdlusi edaspidi iga aasta 300 miljardi USA dollariga ning panustajate ringi laiendatakse. Senise kokkuleppe kohaselt tuli arengumaadele maksta 100 miljardit dollarit aastas, ent arengumaade soov oli saada edaspidi lausa 1,3 triljonit.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
