Rohepöördest me taganeda ei saa, see tuleb ja see on paratamatus, sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Selge on see, et põllumees on keskkonnast hooliv, muidu ei saaks ta oma tööd teha. Kahjuks aga ei ole nõudeid kehtestades mõeldud, kuidas sektor neid täita suudab, vahendab Eesti põllumajandus-kaubanduskoda.

Agrone OÜ juhatuse liige, Aasta Põllumees 2017 Margus Muld ütles, et midagi ei ole teha, piimatootjate suurim müügiartikkel on piim. 2021. aasta juuli seisuga on Eesti keskmine toorpiima kokkuostuhind ilma käibemaksuta ja transpordikuludeta 308,2 eurot tonni kohta. Jaanuaris oli hind aga lausa 296,6 eurot tonni kohta. Selle hinna juures investeerimiseks ruumi ei jää.

“Eesti keskmine toorpiima kokkuostuhind on ajas langenud ja oleme EL-i keskmisest järjest allapoole vajunud. Aasta 2020 on siin eriti suure languse toonud. Samas tootmissisendite kulu ajas kasvab, näiteks on aastaga söödanisu kallinenud 32%, söödaoder pea 40%, samas piimahind on langenud 6% ja tööjõukulud on kasvanud 33%,“ selgitas Muld.

Et sellises konjunktuuris ellu jääda, tuleb ise olla edumeelne, kasutada tänapäevast tehnoloogiat ja vaid nii on võimalik efektiivselt majandada. Keskkonnateadlikkusel on siin samuti oma roll. Agrone Grupp mõõdab juba praegu piimatootmise süsiniku jalajälge, rääkis Muld.

“Meie grupis on ühe kilogrammi piima tootmise süsiniku jalajälg keskmiselt 0.98 kg CO₂. Sellest metaan looma organismist moodustab 42%, ostetud söödad 16%, sõnnikukäitlus 13%, põllu emissioonid (miinus C sidumine) 9%, väetiste tootmine 8%, kütused 7% ja muu 5%. Grupi kogu piimatoodangu jalajälg on 49 052 tonni CO₂ekv.”

Agrone puhul kasutatakse Greenhouse Gas Protocol metoodikat. „Hinnati laias laastus kolmes etapis tekkinud süsinikku – ettevõttes tootmise käigus tekkinud, sisse ostetud energiaga seonduvat ja ka kõigi ostetud sisendite, nagu näiteks väetised, taimekaitsevahendid, lisasöödad jne, jalajälge. Lisaks läksid arvesse tekkinud jäätmed, ärireisid ning töötajate tööle- ja kojusõidud. Tegu on n-ö toote hällist väravani lähenemisega,“ ütles Muld. „Ka on näha, et oleme sel teemal heas seisus. Võrdluses teiste riikidega (keskm kg CO₂ekv/kg FPCM näitajad World Food LCA Database põhjal), kus Saksamaa näitajaks on 1.49, Taani 1.25, Soome 1.18, Holland 1.56 ja Rootsi 1.29, on meie grupi tulemus 0.98, väga hea,” selgitas ta.

Aeg muutusteks

Kuidas muuta põllumajandustootmine jätkusuutlikuks – see küsimus on viimastel aastatel pidevalt õhus. Euroopa Liidu roheleppe ja selle alampoliitika „Talust Taldrikule“ rakendumise tõttu, muutuva tarbijakäitumise ning kohalike kogukondade muutuvate ootuste tõttu on põllumajandusettevõtetel oluline muuta oma majandamismudelit traditsioonilisest jätkusuutlikuks. Kõige suuremat muutust nõuab meie kliimamõju, kuid vähem olulised pole ka looduse liigirikkuse säilitamine ning põhjavee kasutusega seonduv.

Küsimusele miks me peame muutuma, vastas Agrone juht, et esimeseks põhjuseks on kindlasti karmistuvad keskkonnanõuded. “Muutub uue perioodi toetuste pakett, kus on näha selget vähenemist eelkõige neile, kes kliimamõjuga ei tegele. Ka tarbijate käitumine on muutuses, sellest tulenevalt hakkavad tööstused madala kliimamõjuga toiduainete eest enam maksma. Ka võlausaldajad hakkavad nõudma kliimamõjude hindamist ja vähendamist,” vastas Margus Muld.

Piimatootja sõnul toob tulevik meie põllumehele selle, et kõrge kliimamõjuga toodete nõudlus ja hinnad langevad, aga madala kliimamõjuga toodete nõudlus ja hinnad tõusevad, näiteks piimal ca 3-5 senti kilo kohta. „Nüüd ongi kõige suurem küsimus selles, et kas selle rohepöördega tuleb kaasa ka kaupmees ja tarbija,“ tõstatas Margus Muld küsimuse.

Autor: Meelika Sander-Sõrmus, EPKK

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun