Kõik variandid on laual: veeldatud maagaas, päike, tuul ja vesinik, aga ka kivisüsi ja põlevkivi. Sellises olukorras on praegu Euroopa riigid, kes otsivad kiiresti alternatiivi Vene fossiilkütustele. Eestile võib see tähendada seda, et Eesti Energial tuleb Narva elektrijaamad pikaks ajaks täisvõimsusel tööle panna ja kliimaeesmärkide täitmine lükkub määramatuks ajaks edasi. Ja seda mitte ainult Eestis. 

Euroopa Liidus käiv arutelu viitab sellisele võimalusele, sest piisvat tühimikutäidet ei ole — ükski EL-i riik ei suuda lühikese ajaga ehitada tohutul hulgal tuule- ja päikeseenegiaparke või hakata tootma rohelist vesinikku. See võtab aega, aga Vene naftast ja gaasist loobumisega venitada ei saa.  

Euroopas kaevandatakse kivisütt palju, kuigi kahanevad tempos. Kui EL katkestab gaasisidemed Venemaaga, siis on Euroopas välja pakutud variant, et liit peab uuesti tööle panema vanad söe-, sealhulgas Eesti põlevkivijaamad.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun