IKEA tellitud uuringust selgub, et 74% Eesti elanikest suunab asju uuesti ringlusesse – sorteerib prügi ja pöörab tähelepanu toiduraiskamise vähendamisele. Oma ala eksperdid jagavad mõtteid, kuidas planeerida jaanipäeva nii, et keskkonda koormava prügi ja toidukao kogus oleks võimalikult väike.
Ühekordsest plastikust sööginõud asenda taaskasutatavate nõudega
IKEA uuringust selgus, et kuus vastajat kümnest väldib ühekordselt kasutatavate esemete, näiteks kilekottide ning erinevate plastikust söögiriistade, taldrikute ja tasside kasutamist. Uuring näitas ka, et pooled Eesti elanikud võtavad lõuna tööle või kooli kaasa taaskasutatavas karbis.
Samad põhimõtted ja harjumused võiksid kehtida ka suviste pidustuste ja piknike puhul. ”Vabaõhuürituste meeleolu saab rikastada ja ühes sellega vähendada ühekordsete plastiknõude kasutamist, kui külalised võtavad jaaniõhtule kaasa oma taaskasutatavad kruusid ja veepudelid,“ soovitas IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi. Ta lisas,
et snäkid sobib pidustustele kaasa tuua korduvkasutavates kaanega suletavates nõudes ning julgelt võib need asetada samades anumates ka peolauale. Õhukindlalt suletavad nõud aitavad vältida ka toidu leket transpordi ajal. Samaaegselt püsib toit võimalikult värske ja vihma korral saab selle peolaual kiiresti ja mugavalt kaanega katta.
Lisaks võiks pidustuste ajal plastkõrred asendada korduvkasutavate bambuskõrtega. „Samuti on riidest rätikud mõnusaks vahelduseks ühekordsetele pabersalvrättidele. Uuringu järgi vaid kolmandik Eesti elanikest tõdeb, et kasutab riidest rätikuid pabersalvrätikute asemel,“ nentis Tammekivi.
Olmeprügist vähem tähtis ei ole toidukadu
Üle poolte Eesti elanikest kinnitab, et toiduraiskamise vähendamiseks ja einestamise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, planeerivad nad eineid ette ja kasutavad eelmise eine jääke uute valmistamiseks. Sellest hoolimata jääb enamasti just pidustustel toitu liigselt üle.
Toidustilist Hanne Paljak soovitab jaanidele rahuliku südamega vastu minemiseks söök ja selle serveerimine üksikasjalikult läbi mõelda. „Enne toidu ostmist pea plaani, milline on osalejate arv ja toidueelistused. Külalistega tasub läbi rääkida, kes mille eest vastutab ja mida kaasa võtab,“ sõnas Paljak. Ta lisas, et planeerimine aitab ära hoida ülesöömist ja toidu raiskamist
Kui toitu peaks siiski üle jääma, soovitab Paljak läheneda toidule loovalt. „Juur- ja puuvilja suupistetest saab hiljem kokku segada värske salati või keeta ülejääkidest maitsva püreesupi. Alles jäänud juustu saab ära kasutada grillvõileivas ning mõned üle jäänud toiduained hilisemaks kasutamiseks külmutada,“ kirjeldas Paljak. Ürituse lõppedes saab alles jäänud toidu pakkida külalistele kaasa, kasutades selleks korduvkasutatavaid toidukarpe.
Peokoht kauniks looduslike kaunistustega
Peokoha ja -laua dekoreerimiseks ei ole tarvis osta uusi ühekordseid kaunistusi, vaid mõelda loovalt ning kasutada ära looduses leitavat. „Meeleolu saab luua loodusest kogutud kaunistustega nagu metslillede kimbud või tammelehtedest pärjad. Lisaks saab vanu klaaspurke ja -pudeleid kasutada küünlaaluste meisterdamiseks,“ vihjas IKEA sisekujundaja. Soovi korral saab valgusmängu õuele tuua päikesepatareidel töötavate välituledega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
