Kas sul on juba SLS-vaba hambapasta? Ekspert selgitab, milline hambapasta on hammastele hea

Foto: Pixabay

Paljud hambapastad sisaldavad naatriumlaurüülsulfaati, mis on pakendile märgitud lühendina SLS (ingl k sodium lauryl sulphate) ja mida pannakse pastade sisse selleks, et need vahutaksid. SLS on limaskestadele samas kahjulik ning uuringud on kindlaks teinud, et tal on ka vähkitekitavad omadused.

Terviseteadlikumad inimesed saavad loodustoodete poodidest ja ka apteegist osta omale mittevahutavaid hambapastasid, mis SLS-i ei sisalda, niisamuti ei ole neis fluoriidi ega muid aineid. Mida aga valida siis, kui sa oled harjunud sellega, et hambapasta ikkagi vahutaks ning sul on ebameeldiv sellisest hambapasta omadusest päevapealt loobuda?

Võib olla, et sa kasutad enese teadmata juba SLS-vaba hambapastat

Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink ütleb, et kui inimene on harjunud vahutavat, kuid suu limaskesta tõenäoliselt kahjustavat hambapastat kasutama, siis võiks ta lihtsalt kaaluda oma ebatervisliku harjumuse ümbervaatamist. “Kindlasti on see kordades lihtsam, kui näiteks suitsetamisest loobumine. Kõva stiimul võib olla seegi, kui suhu tulevikus enam valulikke aftideks nimetatud limaskesta haavandeid ei teki,” märgib Vink. Tema sõnul võib vabalt olla, et me ei teagi, et kasutame juba naatriumlaurüülsulfaadita hambapastat – poes leidub selliseid piisavalt – ja ka need vahutavad, lihtsalt vähem.

Teine teema on fluoriid, mida peetakse samuti tervisele kahjulikuks, ent siin tuleb Vinki sõnul ikkagi vaadata, mida teadus on tõestanud. Lisaks ka teadmist, et mitte fluoriid ei põhjusta kaariest, vaid seda teeb liigne süsivesikute tarvitamine. “Teaduslikud uuringud tõendavad, et just fluoriidi sisaldav hambapasta on alates 1970ndatest arenenud tööstusriikides aset leidnud hambaaukude drastilise vähenemise taga: “Nimelt muudab optimaalses koguses hambapastasse lisatud fluoriidiühend hambavaaba pH ühiku võrra happekindlamaks. Igapäevane F-hambapasta kasutamine vähendab aukude teket 24%. Kui F-pastat kasutada kaks korda päevas, siis väheneb kaariesekahjustuste esinemine lisaks 14%.” Kui kasutada hambapastat õigesti ehk seda ei loputata peale harjamist veega suust välja, vaid jäetakse hammastega pikaajalisse kontakti, siis nendel väheneb aukude esinemine veel omakorda 26% ehk nii võibki ainuüksi tänu fluoriidile jõuda olukorrani, kus hambad püsivad terved kogu elukaare. Eks hammaste tervena hoidmisel on ka muid tegureid, kuid fluoriidi kasulik toime on teaduslikult tõendatud fakt.

Kokahoolikut ei päästa ka fluoriid

Ta täpsustab, et kaariesehaigus on suu mikrobioota ökoloogilise tasakaaluhäire tagajärg, mille kutsub esile ebamõistlik süsivesikute tarbimine. “Suu keskkonna happeliseks muutumisega “imetakse” hammastest välja mineraalid. Fluoriidi kohalolul muutubki tavapärane hüdroksüülapatiit raskemini lahustuvaks fluorapatiidiks. Ehk see aitab meil paremini tsivilistasiooniga kaasnenud toitumisharjumuste muutustega toime tulla. Hambaaukude ärahoidmiseks tuleb eelkõige toitumisharjumused hambasõbralikuks saada ehk siis no sugar – no caries,” ütleb Vink.

Milline hambapasta on siis hea? Selle valiku teeb loomulikult igaüks ise, ent Vink annab väikse vihje: “Kõige optimaalsema koostisega hambapasta leiab suurmarketi suuhügieeni riiulis kõige madalamalt astmelt odavamate hulgast. See sisaldab 1450 ppm fluoriidi, on naatriumlaurüülsulfaadi vaba ja on maitsestatud 100% ksülitooliga.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.