Kas treeningklubis saab treenida keskkonda reostamata ja mida klubid ise selle heaks teinud on?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Pixabay

Sportimine on tervisele kasulik, selles pole kahtlustki. Eriti kasulik on teha seda õues, värske õhu käes, kuid selle võimaluse või tahtmise puudumisel on alternatiiv alati mõni spordiklubi. Kuid kas tervisele kasulik on ikka 100% tervisele kasulik, kui mõelda sportimisele klubis keskkonnasäästu võtmes? Ei saa ju olla nii, et argumendiga “tervisele kasulik” on lubatud kõik, mis on keskkonnale kahjulik, või saab? Mõni mitte nii väga roheline valik, näiteks klubiletist omale treeninguks pudelivee ostmine, tuleb laia kaarega tagasi meie juurde ning kahjustab lõppkokkuvõttes tervist ning üldisemat heaolu mikroplasti “rändamisega” meie organismi, rääkimata keskkonna saastamisest. Milliseid paremaid ja rohelisemaid valikuid annab aga treeningklubis tervist buustides teha?

Kui veepudel jäi koju …

Nii nagu paljude eluvaldkondadega, on ka rohelisema maailmavaate omaksvõtmisel palju nn halle tsoone. Lihtne on valida nt pudelivee asemel oma pudeliga kodust kraanivee kaasa võtmine. Või täidad oma pudeli treeningklubi kraanist. Puhas ümberharjutamise küsimus. Mida sa aga teed, kui avastad juba spordiklubis olles, et sa unustasid oma vee koju ning ees ootab näiteks Body Attacki trenn? Perspektiiv see ilma veeta läbi teha on suhteliselt mannetu. Ma olen päris mitu korda sellises olukorras olnud, ja siin on mulle appi tulnud puhas trots – ma pole lihtsalt nõus maksma selle vee eest sellist hinda. Pudel vett maksab spordiklubi letis üle euro… Tegelikult ei juhtu sinuga absoluutselt mitte midagi, kui see vesi jääb korra või paar koju ja sa uut letist ei osta – kohe pärast trenni on võimalik kraanist esimeseks janukustutuseks nagunii vett juua ning võibolla jääbki nõnda paremini meelde järgmine kord oma vesi kodunt ühes võtta.

Veega jätkates – osades spordiklubides on duširuumides juba kasutusel sellised dušid, mis pakuvad vett n-ö jaokaupa ehk dušš jääb pesemise ajal ise kinni ja vesi ei jookse kogu aeg. Enda pesemiseks ja loputamiseks pead jälle nuppu vajutama. Selge, et niimoodi kulub vett palju vähem. Kui sa oled selliste duššidega juba tuttav, siis ei peaks ju olema probleem ka tavadušš vahepeal, kui end seebitad, kinni keerata? Tee end märjaks, pane vesi šampoonitamise-seebitamise ajaks kinni ning pane dušš uuesti käima, kui loputamiseks läheb.

Millega ma kuivatan?

Vastus on – käterätikuga. Kui oled teadlik treenija, siis isikliku hügieeni otstarbel kannad treeningsaalis kaasas väikest käterätikut, mille paned matile ja millega pühid ka higi. Nagunii paned selle rätiku kodus pessu, nii et sellesse saad ka nina treeningus nuusata, ei ole vaja võtta selleks seina pealt pabersalvrätikut.

Niisamuti ei ole tegelikult vaja pärast trenni kasutada mati või vahendite puhastamiseks seina küljest pabersalvrätikut. Sellele on võimalik tekitada hea alternatiiv, kuigi see nõuab ümber harjumist. Pealegi ei tohiks treeningklubi pidajatel olla sellise alternatiivi vastu midagi, kui see hoiab keskkonda. Nimelt, nii nagu sa kannad kaasas väikest käterätikut, võid kodust kaasa haarata ka väikse puhta kaltsu, täiesti piisab taskurätikusuurusest – sellega saad trenni lõppedes puhtaks pühkida mati ja treeningvahendid. Ka selle kaltsukese saad koos treeningrätikuga kodus pessu panna. Senikaua, kui klubides ei ole kasutusel mattide ja vahendite puhastamiseks looduslikke puhastusvahendeid, kasuta parema puudumisel kaltsu niisutamiseks neid, mida pakutakse.

Appi, kõht on nii tühi!

Harjuta endale sisse selline toitumisrežiim, et sa ei lähe trenni päris tühja kõhuga. Korisev kõht muudab ahvatlevaks osta vahetult enne või pärast trenni klubi letist omale mingi energiatahvel või -jook või valgušeik, mille sisu on tervisele mõeldes küsitava väärtusega, rääkimata sellest, et need on seal kallid ning mille ümbrised rändavad sinu käest tavaliselt kohe sinnasamma klubi prügisse. Kui oled sedasorti treenija, et vajad kohe pärast trenni valgujooki, siis tee see omale kodus valmis ja võta ühes – ka selleks kasuta oma taarat, mida saad uuesti kasutada.

Kuhu panna prügi?

Senikaua, kui klubides ei ole kliendialal (pesuruumis, jõu- ja treeningsaalis) prügisortimist, saab üht-teist kliendina ise teha, et pärast treeningut jääks sinust võimalikult vähe prügi klubisse maha. Kui kodus on prügisortimisvõimalused olemas, siis tassi oma sodi sinna. Näiteks söödavad paljud emad oma beebisid pärast beebitreeningut pesuruumis. Tühi titetoidupurk visatakse pärast söötmist jälle pesuruumi prügikasti. Täpselt sinna, kus on koos nii kasutatud pudelid, pabersalvrätikud, tühjad šampoonipudelid, mõne väikse beebi mähkmed, kellegi juuksekarvad, nätsud ja mis kõik veel. Samas võetakse ju täis beebitoidu purk kodunt kaasa, miks siis ei võiks tühja purki samuti pärast koju ühes võtta?

Kas klubid tulevad poolele teele vastu?

Kliendina ei ole mul praegu Eestis võimalik valida rohelist treeningklubi – sellist, kus pole pabersalvrätikuid, vaid on üle mindud nende alternatiivile, või kus pudelivee müüki letis poleks või kus kõik dušid on veehoiurežiimiga, energiasäästu kohti ja reostamise vähendamise võimalusi on veelgi. Ei saa aga väita, et klubid keskkonnahoiule ei mõtleks või selles suunas ei tegutseks, mõni on astunud jõudsamaid samme, mõni teeb esimesi samme. Järgnevalt Eesti spordiklubide kommentaarid:

Audentese spordiklubi fitnessi juhataja Janika Koch-Mäe: Kuna Tallinna joogivesi on puhas ja hea maitsega, siis oleme paigaldanud veekraani lisaks riietusruumidele näiteks ka jõusaali, kust kraanivett eelistavad kliendid saavad seda mugavalt võtta. Pudelivett eelistavatel klientidel on jätkuvalt võimalik seda klubist osta.

Käte kuivatamiseks on meie klubis nii paberrätikud kui ka puhurid. Puhuritele plaanime üle minna järk-järgult, et vähendada paberi tarbimist. Oleme püüdnud leida ka alternatiivi treeningumattide puhastamiseks, kuid sobiva lahenduseni ei ole veel jõudnud. Küll aga soovitame klientidel kasutada treeningul treeningurätikut. Soovi korral saab klient kasutada klubi treeningurätikut tasuta või selle endale klubist osta.

Treeningumattide puhastuseks on meil kasutusel kas vesi või vastav puhastusvahend. Oleme hetkel kaalumas üleminekut aktiivveele. Koristuskeemiat kasutame järjest vähem, kuid päris loobuda ei ole sellest siiski võimalik. Küll aga on koristuses järjest enam kasutusel vesi ja veepehmendajad.

Meie klubis on juba mitu aastat kasutusel automaatikaga dušid, mis reguleerivad nii vee survet kui ka jooksva vee aega.

Kuna Audenteses on palju treeningusaale, riietusruume ja koridore, siis oleme tänaseks juba väga suures mahus üle läinud liikumisanduritele, mis lülitavad liikumise peale pirni põlema ning kustutavad ära mõni minut pärast inimese lahkumist ruumist. Akendega treeningusaalides oleme üle läinud kahesele süsteemile: liikumisandurid on seadistatud ka päevavalguse valgustundlikkusele. Valgustuse osas oleme järjest üle minemas LED valgustusele, seda nii ujulas, treeningusaalides kui ka koridorides

Audentesesse on võimalik trenni tulla nii jalgsi, auto, ühistranspordi kui ka jalg- või tõukerattaga. Kuna liikumine ja keskkonnasõbralik lähenemine on inimeste seas järjest populaarsem, siis oleme iga aasta suurendanud jalgratta parkimise võimalusi.

MyFitness Eesti turundusjuht Karin Maandi: MyFitnessile on keskkonnasäästlikkuse arendamine oluline. Järk-järgult üritame tuua keskkonnasäästlikku mõtteviisi erinevatesse teemavaldkondadesse. Näitena prügi sorteerimine ning loodussõbralikema puhastusvahendite kasutuselevõtmine klubides.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.