Elustiil

Klaas, plast või alumiinium – millest on tehtud keskkonnasõbralikuim pakend?

Tartu taarapunkt.Foto: Shutterstock

Poes mõnusat jooki valides võib tekkida küsimus, et milline joogipakend on see kõige etem ja keskkonnasõbralikum. Praegu me kahjuks ei tea, millised on Eestis erinevate joogipakendite ümber töötamise jalajäljed üksteisega võrrelduna, kuid mingitest näitajatest saame siiski lähtuda.

Panditaara ümber töötamine aitab säästa energiat

Vana alumiiniumpurgi ümber sulatamine säästab 95 protsenti energiat võrreldes uue alumiiniumi kasutamisega. Taoline alumiiniumpurk jõuab letile 60 päevaga

Plasti taaskasutamine võtab vähem energiat kui naftast plasti tootmine. “Uuesti toormeks töödeldud plasttaara taaskasutamine vähendab energiakulu 62-92 protsendi võrra. Need väljatoodud protsendid pisut kõiguvad erinevate allikate lõikes. Eesti üks pandipakenditest plastpudelite ümbertöötleja ütleb energia kokkuhoiuks 70%,” rääkis Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke.

Klaasi valmistamisele toorainest kulub palju mineraale, energiat ja vett. Kord juba toodetud klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ning klaas ei kaota selle juures oma puhtust ja kvaliteeti. Vana klaasi lisamine toorainesse alandab klaasimassi sulamistemperatuuri ja energiakulu,” selgitas Urke.

Klaasi sulatamisel võib taaskasutatav materjal moodustada kuni 90 protsenti toorainest. Keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti. Taaskasutatud klaasipuru kasutamisel 10 protsenti  ulatuses hoitakse kokku 2-3 protsenti energiat.  

Kus töötatakse ümber plast, klaas ja metall?

Eestis turule paisatud plastpudelid lähevad Baltikumi, sõltuvalt hangetest Lätti-Leetu ning ka Hollandisse. Metallpurk rändab Saksamaale ja Prantsusmaale.”Brexitist tuleneva keerukuse tõttu me oma materjali enam Inglismaale ei saada,” rääkis Urke. Purustatud ühekordsed klaaspudelid lähevad Soome, Järvakandi klaasitehasesse ja Venemaale.

Milline on korduskasutatava klaastaara eelis jalajälje poolest võrreldes ühekordsete pakenditega?

Poes tasub klaaspudeleid vaadates julgelt eelistada korduskasutatavaid pudeleid. “Mida rohkem pudel korduskasutusse jõuab, seda suurem on tema eelis ühekordse klaaspudeli ees,” ütles Urke. Taolise pudeli jalajälg on samuti ühekordsest väiksem.

Eesti Pandipakend registreerib korduskasutatavad pudelid, kuid kokku korjamise, tagatisraha väljamaksmisega kauplustele ja aruannete esitamisega tegelevad joogitootjad ise.

“K korduskasutatav” pandimärki kandvad pudelid tuuakse 1260 kapluse tagastuspunktist üle Eesti tagasi konkreetse tootja tehasesse. Seal need pestakse ja taastäidetakse. See olukord on tekitanud väiksemates tootjates küsimuse, kas taolisteks toimetusteks ei võiks olla üks suurem tehas.

Milline on keskkonnasõbralikum valik: plast-, alumiinium- või klaastaara? 

Urke rõhutas, et igal materjalil on omad plussid ja miinused: “Vältima peab ületarbimist ja jäätmete teket olukorras, kus see võimalik on, eelistama korduskasutamist, ent meie peamine häda peitub pigem hoolimatuses, kus pakendid jäävad ringlusesse võtmata. Peame aru saama, et mitte plast- ja klaaspudel või plekkpurk ei ole materjalina halvad, vaid halb on, kui kord juba ostetu jääb taaskasutusse suunamata.”

“Plastist ja klaasist pudeli või metallpurgi puhul on tegemist olemasoleva väärtusliku materjaliga, millest tehakse päriselt uusi asju loodusvarade kallale minemata, seda sõltumata materjalist, rääkis Urke juhtides tähelepanu tõsiasjale, et nende materjalide koht ei ole olmeprügikastis.

Jalajälje alusel erinevate pakendiliikide võrdlemine on hetkel keeruline. See sõltub nimelt pakendi tootmisviisist ja -kohast; sellest, kas korduskasutatav klaas on päriselt 25 korda pesemise ringluses või lendab see prügikasti jne.

Urke, rääkis, et mingisuguse vastuse andmiseks võib öelda, et alumiiniumpurk on kuluefektiivseim pakend: “See sobib nii kohalikule kui eksportturgudele, sest on kokku korjamiseks ja taaskasutamiseks piisavalt väärtuslik mis tahes riigis. Klaaspudel sobib pigem lokaalsele turule, kus vahemaad selle transportimiseks ei ole väga pikad, arvestama peab ka taaskasutamise võimekusega, mis Eestil näiteks suuresti puudub.” Järvakandi klaasitehases töötatakse ümber ainult läbipaistvaid klaaspudeleid ning pruun ja roheline klaas peavad Eestist välja liikuma.

“Valdav osa Eesti Pandipakendi Tallinnas asuvasse käitluskeskusesse jõudvatest plastpudelitest ja plekkpurkidest on kaupluse taaraautomaadis kokku pressitud, mis annab nendele materjalidele ühekordse klaaspudeli ees suure efektiivsuse transpordiahelas,” selgitas Urke.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.