Elustiil

Kogu tõde: kuidas tegelikult nõusid pesema peab

Nõudepesu.Foto: Pixabay

Esimese asjana on mõistlik purustada müüt, et käsitsi nõude pesemine on keskkonnasõbralikum kui masinpesu. Mõlema variandi puhul võib üks olla parem kui teine. Käsitsi nõudepesu põhineb heal kavatsusel, ent arvesse tuleb võtta seda, et tihtilugu pesevad inimesed nõusid käsitsi liiga kuuma veega, see on ajakulukam ning võib olla ka ebahügieenilisem kui masinpesu, jättes nõudele lausa mitmeid kordi rohkem baktereid. Kõige keskkonnasõbralikum, hügieenilisem ja ajamõistlikum nõudepesuviis on masinpesu keskeltläbi maksimaalselt 48 kraadise veega, säästurežiimil täis masinaga.

Masinpesu aga käsipesuga kombineerides saab seda veelgi rohelisemaks muuta, kui vahetada värvilised svammid-nõudepesuvahendid keskkonnasõbralike variantide vastu. Peamine probleem konventsionaalsete abimeeste puhul seisneb selles, et sünteetilistest materjalidest svammid ja harjad eritavad kasutades mikroplastikut. Millised need aga on ja kust neid saab?

Nõudepesuvahend pakendivabalt või tahkelt

Oluline aspekt nõude pesemise puhul on peale elekti- ja vee kokkuhoiule jälgida ka seda, mis ainetega nõusid pestakse. Laialt esineb odavates nõudepesuvahendites pindaktiivseid aineid, milleks on naatriumlaurüülsulfaat ja naatriumlaurüüleetersulfaat. Loodusesse sattudes pesevad need maha putukate kaitsekihi, häirides rakumembraanide tööd ning tekitades rakkude sisemuses lekkeid, mille tulemusena putukad hukkuvad. Lindude puhul pesevad nad maha sulestiku vetthülgava kihi, mille tulemusena suled ei hoia enam sooja ning see võib jahedas kliimas põhjustada lindude alajahtumise. Need ained on mürgised mageveekaladele ja selgrootutele, nad takistavad bakterite kui ka taimede kasvu. Seetõttu on oluline valida ökomärgisega pesuvahend.

Ökolitsentsmärgisega nõudepesuvahendit saab osta oma pakendiga Mahemarketist, Biomarketitest, Tartus Valete Ökokaupadest, Bio 4 You kauplustest. Kauplusesse tuleb minna oma pakendiga, see tuleb vahendit täis pumbata ning kassas toote eest tasuda. Kes on aga pudeli maha unustanud, saab kohapealt võtta mõne tühja siirupi- või äädikapudeli. Ökopoodides müüakse lahtiselt pesuvahendit nii käsi- kui ka masinpesuks. Liitri hind jääb tavaliselt kolme euro piiresse.

Veelgi keskkonnasõbralikum nõudepesuvahendi variant on tahke pesuvahend ehk nõudepesuseep. Seda saab osta näiteks Elamise Kerguse epoest (http://www.elamisekergus.ee/et/a/noudepesuseep-1 ). Tahke nõudepesuseep on parem variant seetõttu, et tootes on veekogus minimaalne, mistõttu vee transportimise osas on kokku hoitud. Seebi hind on 12,9€ ja see kestab umbes kuus kuud. Paljud inimesed kasutavad pesuvahendiks ka tavalist seepi või seebikontsi, äädikat, soodat ja sinepipulbrit.

Küürimisvahendite pilt on kirju

Looduslike käsnade ja harjade valik on väga lai. Nende eelis tavapärastele sünteetilistele svammidele seisneb selles, et tegu on vahenditega, mida saab peale kasutamist komposteerida ning kasutuskordade ajal ei erita need mikroplastikut. Viimase kümnekonna aasta jooksul ilmunud teadustööde kohaselt leidub keskkonnas väikesteks tükkideks lagunenud plasti pea igas planeedi ökosüsteemis, nii ka inimese tarvitatavas joogivees ja toidus. Eriti oluline on jälgida veega kokkupuutuvate kodutoimingute osas, et kasutatavad vahendid mikroplastikut ei eritaks.

Vahetatava peaga looduslik nõudepesuhari

Mahemarketist ostetud hari. Foto: Maryliis Teinfeldt

Nõudepesus on olulisel kohal hari. Mis puudutab harjadesse, siis mitmetes ökopoodides müüakse looduslike harjastega (sisal, metseakarvad, kookoskiud jms) nii vahetatavate peadega puidust harju kui ka tavalisi. Toote (http://www.maheveeb.ee/et/a/noudepesuhari-must-o-4cm-redecker-1-tk http://www.elamisekergus.ee/et/a/ecococonut-noudepesuhari ) pead on komposteeritavad, varred ümbertöödeldavad. Harjade hinnaklass ligikaudu 5€.

Svamme sisalist, džuudist, tselluloosist, kookosest, merikäsnast..

Käsnavariante on rohkem kui harju. Nõudepesemiseks passivad hästi käsnad merikäsnast, konjacist, käsnkõrvitsast, kookosest, tselluloosist, džuudist ja muudest materjalidest.

Kõige tavalisemast poest leiab tselluloosist valmistatud svamme. Neid toodab näiteks Vileda, Spontex (https://www.selver.ee/kuurimissvamm-soft-spontex-2-tk). 100% tselluloosist svamme võib komposteerida. Ökopoodidest leiab aga suurt valikut teistest materjalidest. Kindlasti valida aga looduslik materjal, mitte eelistada ümbertöödeldud sünteetilistest kiududest svamme. Mitmed neist ei pea ajas hästi vastu, lisaks eritavad need siiski mikroplastikut, ning neid ei saa komposteerida. 

Käsnkõrvitsast svammid on pehmed, vahutavad hästi, neid saab komposteerida ning nende kasvatamine ja ise valmistaminegi keeruline pole. Foto: Maryliis Teinfeldt

Kõige parim nõudepesusvamm on käsnkõrvitsast valmistatud svamm. Käsnkõrvitsat annab Eesti kliimas kasvatada ning sellest ise svamme valmistada. Valmiskujul svamme müüb näiteks Elamise Kerguse epood (http://www.elamisekergus.ee/et/a/loofco-noudepesukasn). Hinnaklass 3.5€. Teine hea variant on ka kookoskiududest ja looduslikust kummist nõudepesusvamm, mis peab hästi vastu isegi kauem kui pool aastat. Eestis müüb seda Elamise Kergus (http://www.elamisekergus.ee/et/a/loofco-noudepesukasn), hinnaklassiga 3€.

Nõudelapid

Omaette kategooria on kootud või läbiõmmeldud taimsetest kiududest lapid. Neid müüvad nii mitmed ökopoed, kui on populaarne neid ka ise teha. Näiteks tawashi meetodil (https://tinytrashcan.com/diy-tawashi-dish-sponge/) valmistatud lappe tehakse vanadest tekstiilidest (sokid, särgid jms).

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.