Selle mõttega – kui sind huvitab, siis oled kohal – lõpetas Eesti Teaduste Akadeemia president ja mereteadlane Tarmo Soomere Tööandjate Keskliidu 2018. aasta konverentsil peetud ettekande, mis kandis pealkirja “Kliimamuutuste kauge kõmin Eestit puudutamas”. Video on Youtube’is vabalt saadaval ja Soomere seletab oma ettekandes lihtsal moel lahti, kuidas kliimamuutused toovad kaasa ulatusliku rahvasterände ning Eesti ja Lääne-Euroopa on selle rände üks kindlaid sihtkohti. Inimesed lähevad liikvele, kui neil pole enam kodu, kus elada, sest pole enam maad. Samal põhjusel ei saa nad ka oma koju enam kunagi tagasi pöörduda.
Soomere mõte seisnes täpsemalt selles, et kui meid huvitab, mis meie praegu veel hõredalt asustatud maalapil mõnekümne aasta pärast suure tõenäosusega toimuma hakkab, siis peab eestlane ja Eesti riik olema kohal absoluutselt igal pool, kus tehakse meile olulisi tulevikuotsuseid, me peame looma sidemeid nende riikide ja rahvastega, kes kodust ilma jäämise korral mujale liikvele lähevad, näitama ennast, õppima neid, aitama neid.
Selle mõtte valguses saan ma väga hästi aru noorte kliimavõitlusest ja sellest, et nad koolis käimise asemel tänavatele tulevad. Neid huvitab, mis saab neist, nende lastest (ja uskuge või mitte, ka nende vanematest), ja nad on kohal. Jah, nad on lärmakad, nad häirivad paljusid, ja tõenäoliselt ei lähe palju aega mööda, kui meil ilmuvad arvamuslood ja juhtkirjad järjekordsetest lumehelbekestest (või kliimaterroristidest), kes ainult nõuavad, aga midagi ei tee. Mõelda vaid, nad ei käi koolis – ühel reedel jääb lugemata Dostojevski ja teisel Shakespeare, mis ilmselgelt kõik aitavad kaasa sellele, neil oleks endast 20-30 aastat vanemate silmis respektaabel tulevik. Mis tulevik?
